271
kus ahjust söed saawad sisse tõmmatud. Ahju sees on kolm auku, kust soe ja suits kerese sisse läheb; nende aukude nimi on wõlwi-augud. — Lõsna küljes madalamal parssi on üks kõrend, kus riided pääle pandakse kuiwama, ehk kus käest midagi pandakse, nõnda kui kindad, wööd, kuued. Seina sees on mitmed warnad, kus midagi wõib pääle panna. Toa ukse kõrwas, parte all, on üks ümmargune auk, kust rehe ajal leitse wälja läheb, ning selle augu nimi on leitse-auk. Toa ukse kõrwas, ahju suu kohas, on peremehe ja perenaese sängid, kus nad ise magawad. Noore rahwa sängid on rehealuse pool toa ukse kõrwas, ning laste sängid on taga nurke mööda rehealuse pool kõrwas. Toa ees ja rehe all on warnad seinade sees, kus rangid ja härja-ikked pääl seisawad. Weenõuud, panged ja toowrid, need seisawad toa ees nurgas.“
„Eesti talupoja koduloomad. Kõik need loomad, mis kodus elawad, ei saa mitte talupoja juures peetud ega kaswatatud. Kes tahab teada saada, mis suguseid kodu-loomasid selle maa nurgas talupoja juures peetakse, see pangu nüüd seda tähele. Kukk on küll üks pisukene loom, aga ometi seda talupoega ei leita, kel kukke ei ole; sest kukk on talupojal aja tähendamise märgiks öö ajal. Sakstel on task-uurid ja tunnikellad, mille järgi nad oma aega peawad, aga talupoeg elab kõige enamasti öö ajal kuke järgi, sest et tal tunni-kella ega uuri ei ole. Õhtu ajal ei ole kukest küll abi, et seda aru saaks, millal paras aeg magama minna on, waid seda teeb talupoeg oma töö waewa järgi. Kui kerge kodune töö on, siis oldakse kaua ülewal, aga talupojal on ikka enamasti wäline töö, kus ta raskesti waewatud saab, seepärast heidab ta õhtu wara magama. Hommikust ööd panewad perewanemad aga kuke laulmist tähele. Kui kukk kõige esimest kord laulab, seda arwatakse kesk-öö ajaks, aga kui ta juba teist ning kolmandat kord saab laulnud, siis tõusewad warsti perewanemad üles. — Üks ehk kaks koera on igal talupojal, kes temal õues nõnda kui wahimehed walitsewad, et waras mitte suwel ega
