237
kõigest eestidusest, see on Eesti keelest ja Eesti rahwast, osa wõttis. Tema tõusis ka Eesti tähtsamate kirjameeste liiki, miks tema elu siin lühedalt ette toome.
Willem Luddi Ludse oli Saksamaa mees. Ta oli aastal 1750 lõikusekuu 25. päewal Braunschweigi linnakeses Hasselfeldes Harz’i mägestiku ligi sündinud. Kui ta 4 aastat Halberstadti Domkoolis läinud, läks ta 1774 Göttingi ülikooli usuteadust studeerima, kus ta 2 aastat oli ja siis Helmstädtis usuteaduse kursuse lõpetas. Selle pääle oli ta kodukoolitaja, mis ametist teda Lüneburgi rüütliasutuse professoriks kutsuti; kuid, kas see professori-amet küllalt kasulik ei olnud wõi oli sääl muu wiga, Luce ei wõtnud kutset wasta. Ta läks, nagu tal kange himu oli, wõõraid maid ja rahwaid waatama, ning selle pärast wõttis ta kapten von Stackelbergi kutse wasta, kes teda Saaremaale oma laste õpetajaks tõi, kuhu ta 1781 jõudis. Ehk Lucel küll himu oli maailmareisisid ette wõtta, jäi ta siisgi Saaremaale, kus ta 1783 Püha kihelkonna kirikuõpetajaks heitis. Et paremini ametit pidada, hakkas Luce siin hoolega Eesti keelt ja kirja õppima. Aga juba lihawõtteks 1785 pani ta äkisti meelekurbtuse ja usulikkude kahtluste põhjusel kirikuõpetaja ameti maha ja sai mõisaomanikuks. Juba 1789 jättis ta oma abikaasa surma pärast selle kutse maha ja läks Saksamaale, kus ta Göttingi ülikoolis arstiteadust õppis ja juba 2½ aasta pärast doktoriks sai. Siis tuli ta Peterburi ja püüdis luba Wenemaal haigeid arstida, kuid ei saanud esiotsa seda luba. Ta tuli Saaremaale tagasi ja ostis siin Kõrgetamme mõisa, kus ta 1793 Kihelkonna kihelkonna eestseisjaks 10 aasta pääle waliti. Aastal 1795 sai ta Rooma keiserlikuks aadelimeheks ja wõeti warsti ka Eestimaa rüütliseisuse õigustesse wastu, sai 1798 talupoja-maksukommissioni liikmeks, 1798 rüütelkonna hospitali walitsejaks (kuratoriks), 1801 Lahetaguse mõisa omanikuks, aga läks Kuresaarde, kus ta kohtuherraks, õpetatud raeherraks ja polizeimeistriks waliti ja ka suure gildi dokmann (wanem) oli. Siit sõitis ta jälle Peterburi, kus ta
