186
leidis, et paar pisukest sõna, määrawad ja määramata artiklid (sugusõnad), see ja üks, Eesti käsikirjast wälja oliwad jäetud. See oli tema meelest suur wiga, ja kohe kirjutas ta puuduwad sõnakesed Thor Helle töösse ja rikkus ta ära. Niisuguse lubamata talituse läbi läks meie piibel palju kirjumaks, ja wigade hulk tekkis sisse, mis sääl esiotsa ei olnud. Thor Helle hing ei teadnud sest wähemat, ja kui ta sellest märku sai, oli see liig hilja, raamat oli trükitud, ja wigasid ei wõinud keegi enam ära parandada.
„Kolm aastat oli päratu trükkimise töö aega wõtnud. Siis oli kõik hästi lõpetatud, ja nüüd anti rahwa kätte kui kõige suurem waimulik anne aastal
1739:
„Piibli ramat, se on keik se Jummala Sanna, mis Pühhad Jummala Mehhed, kes pühha Waimo läbbi juhhatatud, Wanna Seädusse Ramatusse Ebrea kele ja Ue Seädusse Ramatusse Kreka kele essite on ülleskirjotanud, nüüd agga hopis, Jummala armo läbbi, meie Eesti-Ma Kele Essimest korda üllespandud, ja mitme sündsa salmiga ärraselletud.“
Iseäranis tähele pandaw ja õpetlik on Piibli raamatu esimese trüki eeskõne, mis 1739 anti, kuid ka teise trüki ette 1773 ja kolmanda trüki ette 1835 oli pandud. Sääl loeme nõnda: „Siin saab nüüd, tänu Jumalale! Teie kätte see raamat, mis suur Jumal, kes rikas on armust ja halastusest, teie wanematele kuue saja aasta eest on pakkunud, ja selle õpetust kahesaja aasta eest selgemini püüdnud neile teada anda, ja nüüd on neli aastat kolmatkümmend, kui ükspäinis Uue seaduse raamat, kust see kõige selgem õpetus on leida, meie Maa keeli on trükitud; aga nüüd saab kõik see Piibli ehk Jumala püha kirja raamat hoopis teie kätte. — Nii palju on wanadest aegadest teada, et teie wanemad enam kui poolkolmat tuhat aastat siin maal kui paganad on elanud, ja ep ole seda tõsist Jumalat ega oma igawese õnnistuse teed tundnud.“ Nõnda on Piibli eeskõne algus. Iseäranis tähtjas on see wiimne ütelus. Wist on Piibli ümberpanijatel kindel põhjus olnud
