183
oliwad lõhutud; mõisnikkude lapsedgi käisiwad kerjakirjadega maad mööda. Alles 1721 andis Rootsimaa järele. Nystädti linnas Soomemaal tegi suur Wene keiser Peter lepingu. Meie maa langes tema isaliku walitsuse alla. — Endised raamatud oliwad otsa lõpnud, uusi enam ei trükitud pääle Uue testamendi 1715. Suur puudus tuli kätte, kui rahwas ennast jälle hakkas koguma ja metsa-urgastest wälja usaldas tulla. Ruttu walmistati Tallinna käsiraamatust uus wäljaanne, mis rahulepinguga selsamal aastal, 1721, Halle linnas trükis ilmus. Hornungi „Koddo ning Kirgo Ramat“ on siin terwelt tarwitatud. 1723 tuli juba uut trükki tarwis, 1728 kolmandat. Isegi Hornungi laulud anti 1726 Riias weel korra wälja. Säälsamas ilmus 1729 Tartu lauluraamatu kolmas trükk, mida Sangaste õpetaja Rauschert ja Kambja õpetaja Sutor enne oliwad rohkesti parandanud ja täiendanud. Kaks aastat warem oliwad needsamad Wastse testamendi Riias teises trükis wälja andnud. Sedasama tegiwad 1729 Tallinna mehed oma Uue testamendiga.
„Wärske eluõhk käis maalt läbi ja pani 1728 ka Piibli töö jälle liikuma. Eestimaa tegi seekord algust. Armas ja kallis on see kuulda, et nüüd wiimaks ometi ühesugune hädaoht waheseinad oli maha lõhkunud ja wennalik armastus endise kadeduse asemele naabrite wahele oli asunud. Wäga südamlikus ja kaunis kirjas kutsusiwad sügisel 1728 Eestimaa waimulikud ülemad Liiwimaa konsistoriumi ühisel nõuul ja ühendatud jõuul tõlkimist ette wõtma. Soowiti ja katsuti tööd nõnda teha, et Tallinna ja Tartu murde rääkijatele mõlematele püha kiri saaks korraga muretsetud. Sõnad ja kõnekäänud, kus murded lahku läksiwad, pidiwad kõrwu seatud saama. Soow oli küll hää, aga niisama mõistmata, walmistas algusel ka juba niipaljut takistusi, et ta kohe katki jäei. Ja see oli õnneks. Sest mis kirju ja segine Piibel oleks sellest saanud! Käib ju pea iga sõna Tartu murdes enam ehk wähem teisiti kui Tallinna keeles.
„Lahus läksiwad nüüd Tallinnamaa mehed ümberpanemise kallale. Suur Jumal juhatas neile ühe
