Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti kirjanduse ajalugu Hermann 1898.djvu/153

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

145

Helle, Eesti Jüri kiriku koguduse õpetaja ja truu hingekarjane, parandanud, sest tema on oma ande läbi, keelt õige põhjani uurida, alatisel ümberkäimisel Eesti talupoegadega, hää tagawara keeleõpulisi tähelepanemisi kogunud ja üksnes talupoega ennast enesele õpemeistriks walinud. Selles püüdmises on ta nii agar olnud, et, kui ühegi sõna poolest wähegi kahe wahel oli, ta enne ei puhanud, kuni ta edespidisel järeleküsimisel ja katsumisel talupoegade suust täielisele kindlusele jõudis. Nõnda on ta siis kogutud wara siin korda seadnud, millest auus lugeja, kellel Eesti keel tähtjas on, seda rohkem kasu wõib loota, kui kirjutaja herra juba enam kui 20 aasta eest seks hakatuse on teinud ja pärast selles on edasi läinud, kuni see grammatik tema waewa hääks wiljaks on saanud. Siisgi ei taha kirjutaja raamatut muuks kui algamiseks pidada, mis edespidi weel wõimalik on edendada ja rohkesti suurendada.“ Nõnda ütleb eeskõne. Sellesama eeskõne lõpul on järgmist lugeda: „Herra pastor Anton Thor Helle on minewatel aastatel oma ameti talituste kõrwal nii hästi Eesti käsiraamatu kui Eesti Uue testamendi tõlke kallal nii kiiresti tööl olnud, on ka nende raamatute wäljaandmisel palju abi andnud, aga nüüd on ta uuesti auustusewäärilise konsistoriumi poolest nimetatud — ühe abilisega Eesti Wana testamendi tõlke tähtsat tööd ette wõtta. Et aga see temale selle raamatu wäljaandmisel suurt wiiwitust oleks teinud, siis meeldigu sulle, armas lugeja, et mina ilma edespidise wiiwituseta selle töö olen enese pääle wõtnud seda raamatut trükki anda üleüldseks tuluks, et selle läbi seda kasulist nõuu, nimelt selle keele paremat harimist, seda rutemini edendada.“

Sellest seletusest raamatu eeskõnes näeme selgesti küllalt, kes raamatu kirjutaja ja wäljaandja on olnud. Et Anton Thor Helle oma 20 aasta jooksul kogutud materjali kellelegi ei wõinud anda, kes Eesti keelest midagi ei mõistnud, on muidugi teada: Eberhard Gutsleff ise oli Eesti keele tubli mõistja ja oskaja; ta parandas ja silis, hööweldas ja poleeris, kuni grammatik tema meelest kaunis ja täieline küllalt sai, siis andis ta selle trükki.