118
olewat, kuid ka see ei ole kindel. Umbes aasta 1660 ümber oli ta Tallinna-maal sündinud, kuid kus ta õppis ja studeeris ja kuda ta noor iga oli, sellest ei ole nii hästi kui midagi teada. Nagu wanemateta mees tõusis Hornung Eesti kirjanduses üles, tegi tähtsa hiigla-töö ära, wõitles waewaga ja waenuga ja kadus wiimaks haledal kombel jälle ära. Peaaegu tuleb tõeks pidada, et ta Eesti enese sugu mees oli, aga tõeks teha on see muidugi wäga raske. Nii palju on teada, et ta juba üliõpilasena Eesti kirjatööst osa wõttis, pärast Rakweres kirikuõpetajaks oli, ja, et tema uuendused Eesti keeles talle wäga palju wastaseid Eestimaal tegiwad, asus ta Liiwimaale Karulasse kirikuõpetajaks. Oma sõbra Bengt Gottfried Forseliuse läbi Eesti keele loomulikule tundmisele juhitud, astus ta nooruse südidusega Eesti kirjapõllul tööle. Juba aastal 1687 oli ta Puhja kirikumõisas terwe Uue testamendi täiesti Eesti keelde ümber pannud. Aga see töö ei leidnud mitte trükkijat, waid käis kirjalikult kirikuõpetajate käes ümber, kes uue kirjawiisi poolt oliwad. Üks ärakiri sellest Hornungi tõlkest on weel praegu Müncheni linna raamatukogus Baierimaal, ja tõlke ärakirjutaja nimi on Hartmann Creydius, kes Augsburgi linnast a. 1693 oli meie maale tulnud ja siin Hornungiga tutwaks ja sõbraks on saanud. Tema oli juba aastal 1694 Hornungi tõlgitud Uue testamendi ära kirjutanud, sest et ta Hornungi kirjawiisi õigeks pidas. Paneme pärast mõned salmid sellest Uuest testamendist nagu proowiks ette. Siin nimetame aga lühedalt, et Creydius Saksamaalt tulles esiti mõned nädalid Nigula ja pärast 7 aastat Põltsamaa kiriku abiõpetaja säälsele kirikherrale Dorsche’le oli. Siis sai ta 1701 Kursi õpetajaks, aga põgenes pea Põhjasõja pärast Tallinnasse, oli siis weel 1705 ümber Simunas õpetajaks ja läks 1708 ümber jälle oma koju Ausburgi tagasi, kus ta kodus tõlke ärakirja järele jättis. Muidu ei ole Creydius meie maal mõjuga mees olnud, kuna Hornung tähtjaks tõusis.
Warsti pärast Uue testamendi tõlgi-tööd ilmus Hornungi teine
