tema „puhta õpetusega ja vagad õpetajad“ ametisse seaks. Kui palvete peale pilgates vastati, ei hoolinud raekohus enam vaimulikkudest ülematest, vaid võttis kiriklikkude asjade korraldamise oma kätte ja kutsus ise evangeeliumi kuulutajad kirikuõpetajateks. Rõõmuga aga kirjutab Martin Luther riiglastele: „Evangeelium tõuseb ja sammub edasi Liivimaal.“
Vastased aga sülitasid tuld. Peapiiskopi abi Johann Blankenfeld ütles, et tema ennem enesel 5 või 10 sõrme laseb otsast raiuda, kui et evangeelium tohib võimust võtta. Kolm munka saadetakse Riiast väljamaale keisri juurde kaebtust tõstma ja abi otsima. Aga see ei kohuta riiglasi: „Enne kui keiser Liivimaale jõuab, väsivad tema ratsamehed ära. Tuleb tema suure väega, siis peab ta nälga surema. Tuleb ta pisukese sõjasalgaga, küll meie siis temale näitame.“ Teiselt poolt immitses sõnum Riiga, mungad annud paavstile nõu, ta peaks kõik ketserite eesõigused ära võtma. Et nad selle läbi autumaks saanud, siis ei olevat kellelgi enam vaja võlga tasuda ja neile sõna ja vannet pidada. Laeva aga, mille peal saadikud Riiga tagasi pöörasid, ajas jõe kange vool peapiiskopi lossist mööda linna väravate ette. Siin võtsid vihased kodanikud nad vastu ja panid äraandjad puuri. Riia sõjaülem Hoyte aga saatis rahvale tatarlaste piitsa: kui nad linna kasu ja au otsida, siis ajagu nemad mungad ja papid selle kantsikuga välja! Nüüd lõppis ka munkade kannatus. Nemad kuulutasid linnale Jumala viha ja hukatust ja läksid suurel reedel 1523 lippudega linnast välja. Aga et Jumal siiski mitte tuld ja tõrva ei lasknud maha sadada, vaid hellitatud munkadele enestele puudus kätte tuli, pugesid nad salamahti ükshaaval linna tagasi.
Martin Luther aga kirjutas oma armsatele sõpradele Kristuses Riiga ja Liivimaale: „Kui Jehoova ei ehita koda, siis hoone-ehitajad näevad seal kallal vaeva ilmaaegu. Kui Jehoova ei hoia linna, siis valvab vaht ilmaaegu.“ —
Usupuhastus Tallinnas.Tallinnas oli üks endine munk Johann Lange katoliku usu segaõpetusest aru saanud ja hakkas iseenesest selget evangeeliumi kuulutama. Temale astusid abilisteks Zacharias Hasse ja Hermann Marsow. Viimane oli esmalt Tartus evangeeliumiõpetust välja laotanud, aga pidi pea piiskopi Blankenhageni viha eest edasi põgenema. Juba 1524 annab Tallinna Tartule piiskopi hullamise vastu abi. Tallinna raekohus nõudis ka munkade käest, et nemad puhast Jumala sõna ilma inimeste lisandusteta peaksid kuulutama. Ka kutsus tema mungad ava- 60
