vasti tema iseteadvust. Palga nõudmistega astus tema piiskopi ette: sõjavaeva eest andku tema osa võidetud maast ordule! Ja Albert andis, küll mitte pärisomanduseks, vaid laenuks. Ordu sai võidetud maa ühe kolmandiku laenumeheks, mis eest ta piiskopi sõdimisi pidi sõdima. Kui nüüd piiskopkonnad Tartus, Saare-Läänemaal ja Kuras juurde tekkisid, sai ordu ka nende käest maad laenuks. Selle eest pidi ordumeister piiskoppidele ustavust vanduma, kirikut vaenlaste eest kaitsma ja oma isiku kohta kohtumõistmise piiskopi hooleks jätma. Ordu ja laenuosade elanikkude üle mõistis meister kohut, aga ordu alamad tohtisid ilmlikkudes asjus piiskopile edasi kaevata; ilmlik kohus orduliikmete üle seisis küll meistri käes, aga vaimulikkudes asjus oli piiskopp kõikide ülem-kohtumõistja. Ordu võim kasvab piiskoppide võimust tugevamaks.Pea kasvas vägev laenumees maaisandatel üle pea. Mitmest uuesti võidetud maakonnast ei andnud tema piiskoppidele põrmugi, nii Eestimaal, vaid nõudis veel sellestki maksust, mis peapiiskopp Riia linnast sai, kolmandiku enesele. Täielikku iseseisvust püüdis ordu, ülemvalitsust terve maa üle. Muidugi ei tahtnud vaimulikud mehed heaga oma eesõigusi käest lasta riisuda. Et ordule mõjusalt vägivallaga vastu panna, seda ei saanud mitte allaheidetud talupoegade sõjaväest, kelle süda alati vastase poole kaldus. Häda sundis piiskoppa uuesti tulega mängima. Jälle andsid nemad oma maadest uued tükid sisserännanud sakslastele, kes rüütlite viisi sõda oskasid pidada, raudriideis ja Läänemaade sõjakunsti abil. Peapiiskoppide ja piiskoppide laenumehed.Uued laenumehed hakkasid muidugi nagu esimene ja suurem laenumees, ordu, maaisandate õigusi oma poole sikutama. Ordu alalised pealekäimised sundisid vaimulikka ülemaid laenumeeste soovisid täitma, kes vastasel korral vaenlase, s. o. ordu poole lõid. Mida võimetumaks maaisand läks, seda kõrgemale tõusis laenumeeste vägivald; seda kiiremini kahanesid kohused laenuandja vastu ja seda rutemini kasvasid nende eesõigused. Jõuetusehaigust põdes iseäranis Daani valitsus Tallinnas. Harju-Viru laenumehed.Sedamööda tõusid Harju ja Viru laenumehed kõige esmalt kangekaelseteks vägimeesteks, kes kohe sõjariistad kätte kahmasid ja kuninga lossid oma kätte kiskusid, kui Daani valitsus midagi ette võttis, mis laenumeestele ei meeldinud. Just nemad olid oma maaisandale vere poolest võõrad ja kaldusid ennem oma veresugulaste poole Liivimaal. Laenumeeste koosseis.Niihästi Virus ja Harjus kui ka piiskopkondade laenumehed olid peaaegu kõik sakslased, kes Alam-Saksamaalt tulid, enamasti Vestfaalenist, seal kui poolvabad piiskoppa teenisid (ministeriales),
