valitses aga sel ajal täie jõuga laenumeeste voli, kes alama rahva orjusesse surusid. Pealegi puudus meie maal ülemvõim ja kuningas, kes vähegi oleks alama rahva tulusid kaitsnud. Saksa keiser, kelle ülemvalitsus ka Liivimaa üle ulatas, elas kaugel, paavst Rooma linnas kirjutas küll kaitsekirju uute ristilaste varjuks, aga ei jõudnud kirjadele tarvilikku mõju anda. Niisama vähe Liivimaa piiskopid oma doomherradega, kloostrid oma munkadega, kirikud oma preestritega. Siit leiame esialgu tõesti mehi, kes oma aja haridust olid omandanud, kelle elu puhas ja laitmata oli, kes enesesalgamisega vaimulikule lööle asusid ja õiguse ees julgesti häält tõstsid. Aga lood muutusid pahemaks. Vaimulikud ülemad ajasid ilmlikku politikat ja tarvitasid oma sihtide kättesaamiseks politika-abinõusid, nagu kavalust, valet, võltsimist, sõnamurdmist, äraandmist, vägivalda. Alamad vaimulikud sattusid tooreste olude sees ise ka tooruse, laiskuse, kiimaluse sisse, kes karja pügasid, aga ta toitmata jätsid. Siiski — rahva vastu ei ole nemad iialgi mitte nii valjud olnud, kui ilmlikud isandad. Nende kõvera kepi all oli ka meie maal kergem elada.
Ordu rüütlid.Kristuse sõjateenistuse, pärast Saksa ordu rüütlid olid inimesed, kes enamasti rahurikkumise pärast oma kodumaalt olid pidanud lahkuma. Et alalõpmata sõjad ühtelugu ohvrid nõudsid, katsuti ikka uusi järeltulijaid siia meelitada. Paavst kuulutas, et igaüks, kes kirikuneedmise all seisis, needmisest lahti saab, kui tema ordu liikmeks heidab. Ordurüütlite vägivaldsus.„Kes enne seda on röövinud, põletanud ehk liigkasu võtnud, temale annab ordupreester kõik andeks.“ Sellepärast oli mõõgavendadel ligidal ja kaugel see nimi, et nemad vägivaldsed olevat ja „ilma seaduseta ja ilma kuningata“ tahtvat elada. Kui nemad endid Saksa orduga, kes a. 1229 Preisimaale oli asunud, ühendada soovisid, sest et häda sundis, ei tahtnud Saksa ordu neist midagi teada, sest et nad endid mingisuguse seaduse alla ei painutavat. Alles paavsti rõhumine pani ühenduse toime. Aga Preisi kõrgemeistrite kaebtused Saksa ordu uue oksa üle Liivimaal ei kustu. — Kõlbline langemine ja vaimline arenematus.Rahaga ostmist toimetati heameelega paavsti juures. Kus mõõk ja raha ei aidanud, seal murti tehtud lepinguid ja võltsiti dokumentisid. Inimesed, kel ordureeglite järele muud ei olnud õppida, kui sõjariistadega ümberkäimist, Meie Isa palvet ja usutunnistust, kelle terve vaimutoit ordukroonika oli, kust neile söögiajal peatükk ette korutati, inimesed ilma isamaata, ilma naiseta ja lapseta, maale võhivõõrad, kus nad asusid, ja ometi selles arvamises, et
