ja kirjateel parandusi nõutud. Magedalt ja mahedalt häälitseb veel Põltsamaa õp. A. V. Hupel, kindlamini kõneleb Torma õp. Georg Eisen von Schwarzenberg, karmilt kirjutab Laiuse õp. H. J. Jannau. Kuid Lätimaal Lodigeri kirikumõisas sirgus alles see noormees, kes neist pea jagu üle ulatas: Garlieb Merkel.Garlieb Merkel, sünd. 27. okt. (8. nov.) 1769. Kasvav noormees nägi enese ümber kahte liiki inimesi ehk koguni ainult ühte seltsi inimesi: valjusid, armuta mõisnikka, kes piirita vägivaldselt toimetasid ja talitasid, kuidas süda kutsus, ja teisel pool loomadeks alandatud pärisorje mitteinimesi (Unmenschen), kes oma peremeeste selja taga hambaid kiristasid ja rusikaid hõõrusid. „Inimese-õiguste“ tulist austajat täitis see leekiva vihaga. 1795. a. maapäev.1795. a. maapäevalt loodeti päästva sõna rääkimist. Kindral-superdent Sonntag pidas julge jutluse maapäeva avamisel, kus ta rüütelkonnale suu sisse ütles, et nende otsekohene kohus on pärisorjade põlve parandada ja neile omanduseõigust jagada. Maapäev aga arvas jutlustaja suu hõbe-tubakatoosi kinkimisega lukku panna võivat, ei otsustanud loodetud paranduste asjus ülepea mitte midagi, vaid jättis oma esitajatekogu hooleks nõu pidada ja mõisnikkude kreisikonventidega läbi rääkida. Raskesti olid petetud kõik pärisorjade sõbrad. Kas siis ükski üles ei tõuse kõige selle ahastuse vastu? Ja et keegi seda ei tee, Merkeli raamat.siis tahab Merkel see mees olla, kes inimesi kaitseb, kes aastasaja häbi üle maailma ees kohut mõistab, kes keisri aujärje ees kaebtust tõstab hirmsa kuritöö vastu. Kreismarshali von Transehe majas kodukooliõpetajaks olles kirjutab tema „Lätlased, iseäranis Liivimaal, mõttetarkuse-aastasaja lõpul“. Aga kes võib lõukoera kallale minna tema enese koopas ? Merkel ruttab Saksamaale ja sealt virutab tema haritud Euroopa silma all tungla oma kodumaa rüütelkondade eesõiguste kuhjasse. Raamatu hirmus sisu — pärisorjade vaev ja valu — ja kirjutaja ärritav keel sütitasid ja õhutasid tule, mida ükski võim enam ei jõudnud kustutada, kuni pärisorjade ahelad läbi olid põlenud. Merkeli oma sugu on hiljem tema nime peale katsunud varju heita. Meie meelest jääb tema haruldasemaks meheks, kes Saksa verest meie kodumaal on tõusnud. Endised Läti ja Eesti pärisorjad mäletavad oma julget eestkostjat põlvest põlveni.
1796. ja 1797. a. maapäevad;Konvendi eeltööd tulid 1796. a. maapäeval harutusele. Parandusesõprade eesotsas käis Rantsna mõisa pärisherra Friedrich von Sivers, sünd. 26. juulil 1748 Õisu mõisas.
