juures veel sõjaväed ei valvanud, pääsnud mõni koerakoonlane sealt välja maailma, ka Eestisse, ja murdnud siin hirmsasti inimesi maha. Kord pääsnud kogu koerakoonlaste vägi välja, kuid siis tulnud Vanataat maailmale appi, lastes raudrahet sadada, mis koerakoonlased nende kodupaika tagasi tõrjunud. Koerakoonlased kipuvad sealt müüri või mäe takka nüüdki veel välja. Kui nad sealt välja pääseksid, oleks maailma hukatus kohe käes, sest nad murraksid kogu maailma rahvad armuta maha. Et ei tuleks maailmale hukatust, selleks on riikide sõjaväed koerakoonlasi valvamas. Kipuvad koerakoonlased mäe või müüri takka välja, veeretavad sõjamehed neile kaela palgid, mis neid nende asupaikadesse tagasi tõrjuvad (Koerakoonlased, lk. 31).
Vähe sugulust leidub eesti ja skandinaavlaste teadete vahel maailma huku kohta. Skandinaavlastel toovad Loki, fenrishunt, midgardimadu ja muud sarnased koletised maailmale lõpu. Skandinaavlased kuulutavad maailma hukku igal juhtumusel ette, eestlased ainult tingimisi, kui koerakoonlased välja pääsevad. Siin kui seal edendavad loomad maailma lõpu kättejõudmist: Skandinaavias kole hunt, Eestis koledad koerakoonlased. Koer ja hunt sarnanevad märksa oma loomu poolest; seega siis vahe õieti väike maailma hukkumise küsimuses meil ja Skandinaavias. Rõuges teatakse, et läänegi pool usside mere taga asuda koerakoonlased ja sealt sinna sattuvate laevade kallale kippunud, nagu kord vene sõjalaeva kallale, mis neid aga kuulidega teretanud.
Üks Kreutzwaldi ennemuistne jutt kuulutab maailma lõppu koerte poolt ette. Kaljukoopas kolmekordsete rauduste taga on raudahelaisse kinniköidetud koerad, kes käppadega püüavad ukse alla auku kaapida, et koopast välja pääseda. Pääseks üks koer lahti, ei oleks teisi enam võimalik kinni hoida: nad läheksid esimese järele ja hävitaksid kõik, mis maa peal elab. Kui viimne koer vallale pääseks, oleks maailma ots käes ja päike paistaks viimast korda (Eesti ennemuistsed jutud, lk. 48). Selle muinasjutu kohta puuduvad ometi tõendused, et ta põlvneks eesti rahvasuust. A. Olrik on Altai tatarlastelt leidnud muistendi, mis kõneleb seitsmest ahelasse köidetud koerast, kes kõik ära hävitaksid, kui nad kord lahti pääseksid; sellepärast on nad ühte mäkke kiviuste taha kinni pandud, mille aluseid nad püüavad õõnestada (Om Ragnarök I, lk. 238 ja II, lk. 140). K. Krohn oletab, et Kreutzwald omandanud oma muistendi Schiefnerilt, kes varemini altai jutte avaldanud (Skandinavisk mytologi, lk. 168). Niihästi need eesti muistendi
91
