Vene mõju tuletab meelde Tartumaalt saadud teade, mille järele Jumal vett liigutab ja keegi Jumalale sügavusest mulda või kõntsa toob. Venelastel esineb sama motiiv, kuid venelased lisavad juurde, et saadan see olnud, kes sügavusest muda välja toonud (Афанасьев, Поэтическія воззрѣнія II, 458 jj.). Teisendi järele toovad inglid veest muda välja; vanapagan tuleb eneselegi saaki saama. Ülepea esinevad venelastel maailma loomises Jumal ja vanapagan ikka kõrvuti. Äänisjärve äärest saadud teisendi järele esinevad seal Jumala ja saadana kõrval loomistöös veel kaks parti (Афанасьев II, 464); Äänisjärve pool on muidu Soome mõju avaldanud linnu appivõtmisel maailma loomiseks. Tšeremissidel võtavad Juma (Jumal) ja Keremit loomistööst osa (Этнографическій Сборник V, 41).
Liivlastelgi tuleb maailma loomisel muna küsimusse, kuid siin viskab Jumal muna üle õla, nagu kreeklastel Deukalion inimeste loomisel (O. Looritse teated).
Tartumaal leidub veel iseloomulik taevakehade tekkimise teade. Vanataat korjanud enesele pea-aluse padja jaoks puulehti. Vanapaganat huvitanud Vanataadi tegu; vanapagan jäänud varitsema. Öösi Vanataadi uinumise ajal varastanud vanapagan koti kõigi lehtedega. Varssi tahtnud ta koti sisuga tutvuda ja katsunud kõvasti kinniseotud kotti avada. Seni ärganud Vanataat, märganud vargust, hakanud varast taga ajama. Varas eest jooksma, ilma et enam aega oleks leidnud kotisuud kinni siduda. Kõik lehed lennanud taevastpidi laiali. Vanataat joosnud kiiresti järele, kaotanud oma rätiku ära. Vanapaganale jäänud viimaks tühi kott; selle visanud vanapagan maha. Laiali sattunud lehtedest tekkinud tähed, rätikust päike, kotist kuu (28365). Seegi taevakehade tekkimise teisend kuulub labaste hulka.
Ühe Eestis tundmatu legendi järele teinud Jeesus poisikesepõlves savist mune ja visanud neid pärast taeva poole. Neist taeva poole visatud munadest tekkinud päike, kuu ja tähed (Gunel, Sterne und Sternbilder, lk. 14).
Kreutzwaldi lugulaul „Kalevipoeg“ teeb vägimehe maailma täielikuks elustajaks. See künnab maad põllumaaks, karjamaaks, heinamaaks, metsaks, künnab marjad kasvama, lilled õitsema jne., lühidalt, annab maailmale praeguse näo (VIII, 627—711). Rahvasuu sellesarnast kündi ei tunne, kuigi künd iseenesest rahvamälestustes esineb; säärase maailma ilustamise künni on Kreutzwald „Kalevala“ eeskujul lugulaulu paigutanud. „Kalevalas“ sooritab Väinämöise ülesandel Sampsa Pellervoinen seesuguse töö (II, 13—42).
9
