Poka, Lääniste, Kanavere ja Saadjärve säng tunnistatakse niisama Kalevipoja tööks.
Emumäge (= Emamägi) nimetatakse Kalevipoja hobuse tooteks. Hundid kipuvad Kalevipoja kammitsassepandud ratsut murdma. Tagumiste jalgadega ennast kaitstes loobib hobune palju mulda üles, nii et sellest tekib Emumägi (Eesti koh. muinasjutud, lk. 49),
Vanapagan avaldab küll linnade, sildade ehitamises ja kivide viskamises agarust, aga mägede tekitamises ei saa ta kaugeltki Kalevipoja vastu. Vooremägi Kambjas tunnustatakse ometi ta tööks. Üks Viljandimaa teisend teeb vanapagana kõigi mägede loojaks. Vanataadi loodud lagedas maailmas paistnud igaühele kohe kõik vanapagana ettevõtted silma. Kavatsetavate ettevõtete varjamiseks kannud ta liiva- ja mullahunnikuid kokku ja tekitanud sedaviisi mäed, mis inimesi takistanud vanapagana töid nägemast. Vanapagana mägedeloomist tuleb slaavi mõjul arvata hilisema aja tooteks.
Kalevipoja hobusest tekivad Laivere ja Lihalõpe, aga peale selle veel:
Sadulast sai Salumägi,
Valjastest sai Varesmägi,
Rihmadest sai Risumägi,
Ohjadest sai Otimägi,
Jõhvidest sai Jõesuumägi,
Maksasta sai Maksamägi,
Kintsusta sai Koplimägi,
Hammastest sai Arumägi,
Raudadest sai Rajamägi;
Haudtee mäel on tema haud
Ja Assamalla luht ta nahk.
Ebavere mäest kõneleb rahvasuu, et selle mäevaim ehitanud. Enne olnud seal lähedal kinguke ja selle veeres jõgi. Mäevaim ja jõevaim tülitsenud tihti teineteisega. Viimaks otsustanud nad, et teine neist kohalt lahkugu; kumb, seda pidi võidujooksmine ära määrama. Mäevaim võitnud, jõevaim kadunud selle järele ja jõevaimuga ühes ka jõgi. Üksinda jäänud mäevaim teinud enesele uue, suurema elukoha ja nii tekkinud Ebavere mägi (Hurt III, 17, lk. 257).
Iseloomulikuks nähtuseks eesti mütoloogias tuleb pidada mägede rändamist. Kaua, kaua samal paigal asunud mägi tüdib endisest elukohast ja läheb nagu saarlane kevade tulekul rändama. Rändamise põhjust rahvasuu tavalisesti ei nimeta, vaid konstateerib lihtsalt rändamise fakti. Rändavast mäest antakse rahvateadetes niipalju mõista, et seal olnud
77
