algkujuks võime pidada Aaroni keppi. Heraklese nuiastki teab mütoloogia, et nui hakkas juuri ajama ja kasvama. Joosepi kepist räägib legend, et kepp hakanud õitsma (Boldt, Eupharion, 4, 323). Sakslased tunnevad sarnase loo Tannhäuseri lehti kandvast ja õisi ajavast kepist, Rootsis preestrikepist (Afzelius, Svenska Folkets sags-häfder II, 156). Premõslis kõneldakse ka õitsvast kepist, sakslaste Barbarossa-muistendis ühendatakse kuiva puu haljendamine ja õitsmine puule pandud kilbiga. Võõraste rahvaste enam-vähem müütiliste isikute puud on eesti rahvaluule katsunud rootsi kuninga puudeks muuta („Eesti Kirjandus“ 1925, lk. 426 jj.).
Mõni puutõug tekitab tulekahju; niisuguse puutõu tarvitamise eest tuleb hoida; isegi kütteks ei tohi seda võtta. Niisugune puutõug on keskelt läbi lõigates sinakas ja mustad jooned käivad tast läbi (Wiedemann, Aus d. inn. u. äuss. Leben, lk. 447).
Ainult mõne üksiku puuga teeb rahva usund nimepidi tegemist; suuremal osal puudel puudub kokkupuutumine mütoloogiaga ja legendidega. Legendid on mõista muidugi enam-vähem rahvusvahelised.
Tamm.
Tähtsat osa puude hulgas mängib Eesti mütoloogias tamm. Juba rahvalaulud teevad tammega, eriti suure tammega tegemist, mis ka „Kalevipojas“ vähe muudetud kujul aset leidnud. Mis germaanlastel yggdrasil, seda eestlastel, soomlastel suur tamm. On isegi tahetud suurt tamme germaanlastelt omandatuks arvata, kuid seda võime tõepoolest vaevalt väita. Eesti rahvalauludes istutatakse tamm ühe ja teise perekonnaliikme iluks, kuid tamm ei hakka kasvama. Alles siis, kui tamm peiu iluks istutatakse, hakkab tamm sirguma, jah, sirgub koguni võimsalt, nii et tamm taevasse tõuseb ja oksad pilvedesse poevad: tamm tahtis taevast lõhkuda, oksad pilvi pillutada, ei võinud enam päike paista, kuu kumada, tähed särada. Niisugune loodusekäigu takistus nõuab kõrvaldust. Otsitakse tamme raiujat, aga ei leita; ühegi inimese jõud ei ulata tamme raiumiseks. Väike mees meresta raiub viimaks tamme (Kalevipoeg VI, 800—908). Tammest tehakse mitmesuguseid majariistu, meeleldi veimevakk, vahel aga kirik või muu maja. Igatahes ei vasta rahvalauludes tammest tehtud asjad tamme suurusele. Kreutzwald oskab suurele tammele asjakohase ülesande anda: ta laseb tammest kuulsa Soome silla ehitada Eesti ühendamiseks Kaljuvallaga.
288
