IX.
Puud ja taimed.
Loomise nimelises kirjutises teatab Fählmann, et sinna, kus Vanemuine kivi otsas istudes laulnud, puud maast kasvanud (Eesti muistsed vägimehed, lk. 7). Et eesti rahvasuu Vanemuist ei tunne, langeb sel Fählmanni väitel alus alt. Rahvasuu ei tea üldiselt puude tekkimise kohta enam midagi, ainult mõne üksiku puu kohta kõneleb ta, need olla inimestest tekkinud, näiteks Lehmja tammed, Kurna männid, Järva-Jaani Einmanni pärnad (Eesti mütoloogia III, lk. 45).
Kreutzwald laseb Kalevipoja taimeriigi asutajaks hakata (Kal. VIII, 661—681). Vägimees külvab võsastikud võrsuma, metsad kasvama, külvab marju kandvaid taimi ja õitsvaid lilli. Rahvasuu sellesarnast Kalevipoja tegevust ei tunne; Kreutzwald on siin püüdnud „Kalevalat“ jälgida. Kalevalas teeb Väinämöinen maa ehtimise taimeriigiga Sampsa Pellervoise ülesandeks, kes kõik puud ja taimed kasvama saab peale tamme (Kalevala II, 13—50).
Ühe Võnnu teate järele loonud Vanataat esmalt linnud, siis taimed. Kõige viimaks võtnud puude istutamise käsile, kutsudes kõik linnud ja loomad appi istutama. Ühed kaevanud istutatava puu jaoks augu, teised kannud puu juurtele mulda peale. Hämaraks jääb, kust Vanataat istutatavad puud võtnud, kus nad enne kasvanud; selle küsimuse kohta ei ole ma teateid leidnud.
Teises kohas laseb Kreutzwald Kalevipoja vanema venna kuusikus istudes lehtpuudele lehed, okaspuudele okkad, kuuskedele käbid, tammedele tõrud külge laulda (III, 456—468). Keskmine vend laulab lilledele õisi, laulab puudele vilja, laulab mõnesuguseid marju kasvama (III, 479—501). Kalevipoja vendade laulmise tagajärjel puudub rahvasuus igasugune alus.
284
