Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/282

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.


Lest.

Lestaga teeb legend tegemist, katsudes seletada ta iseäralikku välimust. Jeesuse ristilöömise puhul tekib sõjameeste keskel vaidlemine, kas Jeesus võib üles tõusta. Kahtleja osutab kala, kelle ühe külje ta söönud, ja ütleb: kui see kala elama hakkaks, usuks ta Jeesuse ülestõusmist. Vette visatud kala hakkaski elama. Sedaviisi tekkis lest, kammeljas ehk kamelikala (Dähnhardt, Natursagen II, lk. 269; Miks, 61). Sama lugu tunnevad ka Setukeste laulud I, 35. Seal kõneldakse, et kala oli pannile pandud ja see kala läks Maarjale teateid viima Jeesuse surmast, niisama ka kukk. Teisendis öeldakse, et pool kala oli küpsetatud, pool jäetud (nr. 178). Setukeste lauludes ei nimetata, missugune kala Maarjale sõnumiviijaks saanud, kuid ütlusest, et pool küpsetatud, pool jäetud, võime oletada, et meil siin niisama kui legendis lestaga tegemist. Lest tuletab ju poole kala söömist meelde: ühel lesta küljel liha, teisel peaaegu ainult luud.

Teisend tunneb teissugust lesta tekkimist. Kord söönud Jeesus mere ääres jüngritega kala. Üks külg olnud juba söödud, kui Jeesuse ja jüngrite vahel sõnelemine tekkinud. Jeesus visanud söömatajäänud kala merre tagasi. Sellest kalast saanud lest (Teine Rahvaraamat, 40).

Mida lesta tekkimise puhul lestast kõneldakse, et pool lesta söödud, pool söömata, seda laulavad Jeesuse surmalaulus setud ka kukest: poolkeedetud kukk lendab katlast õrrele Jeesuse surma kuulutama (Setukeste laulud I, 174). Niisugust kuke elusakssaamist tunnevad mitmed muudki rahvad (Köhler, Kleine Schriften III, lk. 228).

Venelased tunnevad samuti hästi lesta tekkimist. Maarja ei taha Jeesuse sündimist muidu uskuda, kui et ühelt poolt söödud kala jälle ellu ärkab. Vettevisatud kala saab sedamaid elu (Афанасьев, Народныя русскія легенды, lk. 9). Siin erineb lugu niipalju, et kahtlust ei avalda sõjamehed, vaid Maarja. Jekaterinoslavi kubermangus ei usu kala poolt külge söönud Maarja Jeesuse ülestõusmist, viskab kala vette ja kala hakkab lestana elama (Сборник Харьковскаго историко-филологическаго общества, lk. 185). Soomes kõneldakse, et Maarja kala ühe külje ära sõi ja teise vette viskas (professor K. Krohni teade).


282