Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/268

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

takse kaarna valgest sulest veel, et ta sulekandja muudele inimestele nägematuks teeb. Hädaoht ähvardab aga igaüht, kes ei saa kaarnat kohe tappa. Lõhub keegi kaarnapesa, süütab kaaren lõhkuja maja põlema. Ammub põllumees kaarnat püssiga, surevad ambuja hobused. Kirjutatakse kaarna valge sulega, on sellel kirjutisel imesuur võim.

Kes ronga valge sule kätte saab, omandab kogu maailma tarkuse, hea läbisaamise kõigi inimestega (Kose).

Ka pesasse paneb kaaren vahel haudumise ajal valge sule.

Musta karva pärast peetakse ronka vanapagana linnuks. Vanapagan tarvitab teda saadikuna mingisugust õnnetust ette kuulutama. Sakslastel esineb ronk Wodani linnuna.

Kurjade inimeste surma puhul nähakse tihti kaarnaid. Rahva teate järele lendab pärast kurja inimese surma surnumajast ronk minema. Oletatakse, et see ronk kurja inimese hing on, kes kurivaimu juurde lendab, ehk aga, et ronk inimese hinge kurivaimu juurde viib. Ei selgu küllalt hästi, kas hing tõesti rongaks muutub. Igatahes on rahva seas usk olemas, et inimesi on ronkadeks muutunud, vähemalt esimene ronk inimesest tekkinud.

Mõnikord ei nimeta rahvasuu inimese suremise puhul ronka, vaid lihtsalt lindu, ilma selle linnu nime ligemalt määramata.

Ronk on alles kristlikul ajal saadanaga ühendusse astunud, meil ehk enam võõral mõjul. Kristlik mütoloogia saadab kurjade inimeste hinged saadana juurde põrgu, kuna päris mütoloogia pärast surma iseäralikku vahetegemist heade ja kurjade vahel asupaiga suhtes arvesse ei võta.

Skandinaavlased nimetavad ronka koguni „saadana apostliks“, kelle ülesanne on surnuid põrgusse saata. Niisama teavad nad muinasjutte, mille järele ronk kohe kurja inimese surma puhul ilmub.

Kaaren on õnnetusekuulutaja. Lendab kaaren inimese ees üle tee, paremalt poolt pahemale, niisama põhja poolt lõunasse, — varitseb inimest õnnetus; õnnetuse kõrvaldamiseks vaja kolm korda ümber jalakanna pöörduda ja sülitada, sõidul aga vanker kolm korda ümber pöörda.

Lendab kaaren kraaksudes üle õue, tähendab see kellegi tuttava surma: istub ta katusele, kuulutab see paha. Lendab kaaren üle karja, varitsevad hundid karja. Rõuges öeldakse hädaohu kõrvaldamiseks: Ptüi, ptüi, kaaren, mine papi karja, papil palju karja, verevid ja kirevid loomi.


268