Ilmub majasse palju hiiri või rotte, tähendab see elanikkude peatset lahkumist majast, arvatakse üldiselt; Tallinnas öeldakse neid surmagi ette kuulutavat.
Rotte võib kõige hõlpsamini nii ära kaotada, et üks rott kinni võetakse, tulega ta karvu kõrvetatakse ja siis lahti lastakse; seepeale põgenevad kõik rotid majast.
Minnakse süües teise talusse, tuleb sinna palju rotte (Sõrve); ka siis, kui perekond oma vahel tülitseb (Hiiu).
Hiirte ilmumine ja teotsemine ennustab ikka midagi.
Jooksevad hiired pakase ajal lumel, tuleb pea sula.
Närivad hiired kantavale rõivale augu sisse, tuleb kandjale õnnetust. Kuid hiired ei näri õlgi katki, kui peremees esimese viljapea lõikusel ütleb: kiiss, kiiss, siia alla (Jüri).
Hiired närivad rõivaid, kui kassi noaga lüüakse (Tarvastu).
Närib hiir kartuleid, tõusevad kartulid hinnas (Hargla).
Kisuvad hiired sügisel linu või tükivad vilja, tõusevad lina- ja viljahinnad (Põlva).
Upub hiir piima, sureb tallekesi.
Hiirtel ustakse inimese kohta nagu mingisugust maagilist väge olevat.
Kui hiire sabast kolm tilka verd võetakse ja lapsele enne ristimist sisse antakse, kasvab lapsest terane inimene.
Süüakse hiire näritud leiba, ei valuta hambad; aga öeldakse ka, et siis raha saadakse (Põltsamaa). Teisal Viljandimaal väidetakse koguni, et kulda omandatakse. Öeldakse ülepea: hiire keele all on kulda.
Kui hiired talvel puid närivad, tuleb viljaäpardus (Vaivaru).
Kui hiired viljaniitmise ajal viljast välja hüppavad, tuleb vilja-aasta.
Tapetakse aga kari- ehk niiduhiir, ei enam õnnestu lambapidamine (Paistu).
Täi.
Inimesed jäänud kord nii laisaks, et enam ei viitsinud pead sugeda ega rõivaid korraldada. Inimeste ergutuseks loonud Taevataat täid; need sunnivad inimest ennast puhastama ja pead sugema.
Ting olnud muiste nii vihane, et seni pead närinud ja puurinud, kuni teiselt poolt pead hakanud valge paistma. Inimesed kaevanud häda Taevataadile. Kohe määranud Taevataat, ting jäägu juuste külge kinni ja ongi ta seal tänapäevani.
234
