Söömalaua ääres ei tohi jänese nime nimetada, — muidu hakkab jänes viljapuude koort närima ja vilja tallama või jookseb vilja (Risti).
Nähakse noore lume ajal jänese jälgi, ei jää lumi maha.
Selge tähtistaeva puhul tohib jänes joosta: on julge, et taevas naeltega kinni, ei kuku pähe; pilves ilmaga ei tohi jänes joosta (Haljala).
Jäneseid püüti meie maal varemal ajal rotilõksu-sarnase lõksuga, mis jänese teerajale üles seati. Lõksust sattus malk jänesele prantsti! pähe.
Siil.
Vanataat loonud siilile kõige pikemad jalad ja ergu kuulmise selle tingimusega, et ta kedagi enese ligi ei lase, vastasel puhul pidanud ta kõige lühemad jalad saama ja kõige lollimaks loomaks jääma. Siil täitnud esiotsa Vanataadi käsku ega lasknud kedagi enese ligi. Viimaks unustanud siil Vanataadi määruse. Nuhtluseks saanud ta kõige lühemad jalad (Neljas Rahvaraamat, 14).
Teise teate järele loodud siil alasti. Alastuse pärast varjanud ta ennast põõsas. Kui Kalevipoeg teda kord põõsast välja kutsunud kasuliku nõu andmise eest, keeldunud siil tulemast, sest et ta alasti olla. Seepeale visanud Kalevipoeg talle kuuehõlmast tükki ära rebides katte peale. Kalevipoja kuuest saanud siil enesele praeguse okasnaha (Kalevipoeg XII, 152—270).
Siil kardab tuld, sest Vanataat määranud ta tule valvajaks. Metsast tule äärest viib siil sellepärast kõik raod ja puud eemale (Miks, 71).
Kui inimene vaimuhaigeks jääb ja talle siis siililiha söödetakse, saab ta jälle mõistuse tagasi.
Siililt saadakse kõige paremat silmarohtu. Siil pannakse tükiks ajaks patta kinni. Siili pajast välja lastes leidub paja põhjas siili loomulikku märga. Rahva arvates on see kõige parem silmarohi (Narva).
Vargad tarvitavad vahel siili abi varguse kordaminekuks. Siili pesa ümber tehakse pulkadest aed. Aeda nähes toob siil iseäraliku rohu, mille ees pulgad maa seest välja kargavad. Vargad hangivad siililt selle rohu. Kui see vargal käes, avavad endid kõik lukud.
Kui siil teel vastu tuleb, on hea õnn.
Nagu siil meil Kalevipojale, annab ta rumeenlastel Jumalale nõu, mida loomisel ülejäänud maaga teha: mägesid ja orgusid. Nii teinudki Jumal (Dähnhardt, Natursagen IV, lk. 269).
228
