minekul joosnud mehe härg vastu, joosnud otsekohe hundi suhu (Osil., lk. 35, Neljas Rahvaraamat 31). Kord jälle jäänud hunt niisama ilma toiduta; hunti kästud vastutulijat süüa. Hunt tahtnud meest süüa, kuid saanud mehelt hirmsasti peksta (Viies Rahvaraamat, 45).
Ühe teate järele lubanud Vanaisa nälga kaebavale hundile igast talust pätsi leiba. Hundid saanud. Keegi ihnus perenaine aga visanud hundile tulise kivi lõugade vahele. Kivi põletanud hundi lõuad. Sest saadik murrab hunt loomi (Teine Rahvaraamat, 33).
Niihästi Kreutzwaldi „Kalevipojas“ kui ka rahvasuust saadud teadetes Kalevipoja kohta puutume mitu korda huntidega kokku. Kui Kalevipoeg tahab meelepahas maa sügavalt üles künda, takistavad põrguhundid teda seda tegemast. Kalevipoja uinaku ajal murravad hundid ta hobuse. Jääb hämaraks, kas neid hunte põrguhuntideks või tavalisteks huntideks tuleb arvata. Teisendi järele moondanud vanapagan enese hundiks, minnes Kalevipoja hobust murdma. Kord kippunud kogu hundikari Kalevipoja hobuse kallale. Kalevipoeg näinud seda kallaletungimist Tallinnast, võtnud kivi ja visanud hundid surnuks (Vahepalukesed, 141—150).
Kalevipoja tegevuse lõppki seisab huntidega ühenduses. Kalevipoja põrgusõidu eel murrab põrguhunt Assamallas Kalevipoja hobuse. Kalevipoeg hunti taga ajades pääseb alles põrguväravas hundi ligi, püüab hundile rusikaga pihta anda, kuid hunt kargab eest põrgusse, Kalevipoja rusikas aga jääb uksepiita kinni ja Kalevipoeg ise määratakse sinna põrguvahi ametit pidama (Vahepal., 152).
Huvitav tähele panna, et mõne teisendi järele vanapagan enese hundiks moondab ja vahel hunti põrguhundiks nimetatakse, kusjuures küllalt ei selgu, kas põrguhunt vanapaganaga ühte sulab. Igatahes tuletab see põrguhunt, olgu ta kas vanapagan ise või ta hunt, elavalt germaanlaste fenrishunti, Loki last meelde, kellest räägitakse, et ta kuud taga ajades seda tahab ära õgida. Vististi on Eesti põrguhundi kohta fenrishunt oma jagu mõju avaldanud, kui ka muidu Kalevipoja põrgusõit enam iseseisvalt arenenud. Igatahes jääb Kalevipoja teeneks rohke huntide hävitamine Eestis. Kõigiti esineb Kalevipojagi loos hunt vanapagana loomana.
„Kalevalas“ saadab Kullervo hundid, karud karjana koju ja see kari murrab Ilmarise naise (Kalevala XXX); Kreutzwald jutustab midagi sarnast Eestistki, kuigi hämaraks jääb, kas Eestis rahvasuus sel jutul alust olemas. Karjaseks antud
220
