siis ei teha hunt metsas lammastele paha, vaid lambad tulla jälle ise koju. — Lüüakse lammaste rinnaleht vastu lammaste-lauda lage, ei saa lambad hukka. — Heina-ajal pannakse heinte sisse 3 täid, siis toovad lambad kaksikud talled.
Ei sigi lambad hästi, tuleb neid kolm niiduaega vanal kuul reedesel päeval niita. Lamba niitmise ajal antakse juurdetulnud võõrale peoga villu, — muidu viia võõras lambavilla kasvu ära. Võõras ütleb niitjatele: „Tere, luhta!“ siis kasvab ilus vill (Kursi). Esmaspäeval ja teisipäeval lambaid niites toovad lambad valged talled, kesknädalal ja neljapäeval niites musti ja valgeid, reedel ja laupäeval niites musti tallesid.
Lamba pügamise puhul pannakse pügamisvillad rauapärade sisse, — siis ei lõpe villad majast. Lambaid lahti lastes visatakse Tartumaal neile kapaga vett järele ja öeldakse: „Pund villu, paar poegi!“
Kui meesterahvas esimese sületäie paneb kuhja, on lammastel isased, kui naisterahvas — emased talled.
Ei hoia lammas tallekesi, võetakse mehe vasaku jala sukk ja lüüakse sellega lammast 3 korda, — siis sallib lammas kohe tallekesi.
Põlgab lammas talle ära, visatakse lambale 3 korda käis kaela ja antakse kassi nuusutada, — siis võtab lammas talle jälle omaks. — Talle ärapõlgamise puhul öeldakse peres külalisele: „Külaline, meie lammas ei hoia talle!“ — kohe hakkab lammas talle hoidma.
Noorik saab hea lambaõnne, kui ta peiu majas kohe vanade villaste pükste peale pannakse seisma. — Tapetakse vanal kuul lammas, kaob lambaõnn.
Lamba jalgu ei tohi süüa, vaid neid peab parkimiseni nahkade külge jätma, — muidu tuleb lammastele jalahaigust.
Villase riidega ei tohi teist lüüa, — siis kaob lambaõnn. Teisipäeval ei tohi villu ega villast riiet pesta, — siis hakkavad lambad ümber käima. Lammasteõnn kaob, kui juuakse, kindad käes, ehk kui neljapäeval kedratakse, ehk kui villast riiet põletatakse.
Lammasteõnne saadakse, kui villu sõela põhjale laiali laotatakse ja lastakse neid pimeda sandi poolt ära korjata. Sööb lammas laudaseina vahele pistetud kaksikpähkli ära, saab ta kaksikud talled. Niisama, kui lambale antakse kahe peaga rukkikõrs.
Esimese öö magab pruutpaar lammastelaudas, — siis on neil hea lammaste- ja lasteõnn.
207
