Seepeale keerutatakse need leivaraasukesed kolm korda vastupäeva ümber lehma nina ja söödetakse lehmale.
Piima rohkendamiseks korjatagu jaanipäeva-hommikul enne päikese tõusu võõrast karja-aiast looma väljaheidet ja pandagu seda söögi sisse, — siis hakkab lehm jälle piima andma.
Lehmalauta pannakse jõulu-öösi suur kirves, siis saab paksu koort (Tõstamaa).
Palju piima annab lehm, kui või valmis tehakse, ilma et tegija kõige vähematki sellest maitseks, ja seda tehtud võid lehmale sisse antakse.
Lüpsab keegi võõras jaanipäeval salaja lehma ära, ei saa lehma omanik kogu suvel lehmalt enam piima.
Jaanipäeva ajal ei tohi hännast jõhvi lõigata; lõigatakse ometi, — kaob lehma piimasaak; satub aga piima sinna maha, kust konn ta kätte saab, muutub piim halvaks.
Lüpsi ajal ei tohi möödamineja tagasi vaadata, — siis kaob piima-and ära.
Koore äranõidumise vastu lausutakse niisuguseid sõnu:
Kokku, kokku, kooreke,
Taevast tulgu, kirnu mingu,
Müüda mända, mita, muta,
Laua peale latukida,
Levä peale litukida, —
Kokku, kokku, kooreke!
Ehk:
Kogu, kogu, koorekene,
Kogu koera õnne peale,
Kirju kiisu õnne peale,
Meie (Manni) õnne peale!
Ehk:
Sõeru, sõeru, sõrga jalga,
Lõpsa, lõpsa lääne lehma,
Anna piima arju alli,
Lõpsikuga lõpsijale,
Kannutega karjastele,
Pooriga toas istujale. (Põide.)
Lehma lüpsmise puhul laulavad neiud:
Sõõru, sõõru, sõge punnik,
Anna piima, pime päitsik,
Hunt viib sinu suude peale,
Poiss viib minu maade peale!
Lammas.
Taevataat loonud lamba nelja nisaga, kuid kass visanud nisad tulle, koer aga karanud järele ja toonud kaks tulest välja. Sest ajast peale on lammas kahe nisaga.
205
