kuid päike ei paista tasaselt, paistab rikkale, ei vaesele ega kerjajale. Paneb latva, siis paistab päike kõikidele (Ohrt, Kalevala, lk. 193; K. Krohn, Kalevalan runojen historia, lk. 132).
Anglosakside arvamise järele viibib päike öösi sel saarel, kus hinged suurt kohut ootavad; teisal kannab see saar nime Glidh (Germanische Mythen, lk. 365), Venemaal nimetatakse saart Makari (kreeka sõnast makàrios = õnnis) saareks; seal jooksevad jõed mõdu ja piima (Афанасьев II, lk. 134). Leedulased kõnelevad, et Perkunose ema õhtul meres pikast teekonnast väsinud ja tolmunud päikest peseb, nii et ta hommikul jälle võib särades uuele teekonnale minna (Ermanns Archiv V, lk. 358). Teisendi järele peseb ehatäht Vakarine õhtul päikest ja teeb talle voodi, kuna koidutäht Auskrine päikese hommikul jälle uuele särale virgutab (Nesselmann, Litthauische Volkslieder, nr. 2, 3).
Saju ajal päike tavalisesti ei paista. Kui ta vahel siiski juhtub paistma, öeldakse rahva seas, et surnud vihtlevad, ka nõiad vihtlevad, aga Põltsamaa pool, et hunt oma lapsi peseb.
Päike esineb baromeetrina, õieti palju paremana, sest ta kuulutab ilmu isegi kauema aja peale ette.
Läheb päike selgesti looja, on head ilma oodata, läheb pilvedesse, tuleb teisel päeval sadu.
Kui päikesel võre ümber sapid ees ja taga, tuleb teisel või kolmandal päeval sadu.
Kui päike selgesti tõuseb ja varssi pilve alla läheb või varssi pilve sisse veereb, on järgmisel päeval kindlasti vihma loota (Viljandi), niisama kui päikesel „jalad all“ (Aliste).
Kui päike paksude pilvede taga olles tumepunase karvaga tõuseb ja niisamasuguse karvaga looja läheb, on tuult või vihma oodata.
Kui pilved keskpäeva ajal endid päikese ümber koguvad ja tema pea katavad, on paha ilma oodata (Paistu).
Kui tõnisepäeval näha päikesepaistet, viiakse kõik sead päikesepaistele. Missugune siga päikesepaistet näeb, elab üle talve (Otepää).
Kui küünla- ja maretipäeval on niipalju päikest, et mees võib hobuse selga hüpata, tuleb kuiv suvi (Vaivaru).
Kui päike küünlapäeval enne lõunat paistab ja õhtul vilu, on enne jaani head heinailmad ja pärast jaani halvad. Paistab päike terve päeva, on kogu suve head heinailmad (Paistu).
Kui päike talvel veripunaselt tõuseb ja veripunaselt loojub, tuleb kanget pakast (Paistu).
19
