arvutada, missugused päevad olid käesoleval aastal õnnetuse tähtpäevad.
Need õnnetuse tähtpäevad tuletavad seda meelde, et kõik iseäralikuks tööks ja ettevõtteks määratud tähtpäevad olid niisama liikuvad, vahelduvad tähtpäevad. Kui eespool 1785. a. tähtraamatu järele neid tähtpäevi nimetasin, mil mingisugust tööd või tegemist soovitati, ei ole sellega veel öeldud, et aadri- või kupulaskmiseks või muuks ettevõtteks sama kuupäev igal aastal oli kasulik. Ei, ainult käesoleval kalendri-aastal oli see tähtpäev tähelepanemisväärt, järgmisel aastal ei olnud tal enam mingisugust mõju ettevõtte kohta. Kui eespool nimetati, et 1785 aadrilaskmiseks on soovitavad 11. ja 27. jaanuar, määras 1737. a. tähtraamat kupulaskmiseks, mis 1785 jaanuaris täiesti puudus, 10., 17. ja 31. jaanuari ja aadrilaskmiseks 17. ja 31. jaanuari, 1723 aga aadri- ja kupulaskmiseks 4., 16., 21. ja 27., peale selle aadrilaskmiseks üksi veel 19. jaanuari. Nii olid igal aastal ettevõtete tähtpäevad eriajal.
Kõiki neid tähtpäevi määras muidugi kalender; muud tähtpäevad, nagu pühaliste mälestuspäevad ja muud sarnased, jäid igal aastal liikumata kindlaks ikka sama päeva peale.
Sääraste tähtpäevadega tutvustasid tähtraamatud orjuseajal rahvast ja soovitasid neil päevil üht või teist ettevõtet. Ime, et tähtpäev puudub, mil kõige kasulikum peksta! Sel ajal usti igatahes, et neil tähtpäevil ettevõetud töö parema tagajärje annab kui muul ajal, usti sakslastegi seas, sest selleaegsed sakslaste kalendrid on sisu ja suuruse poolest täiesti eesti kalendrite sarnased, pikkus 10 ja laius 7½ sentimeetrit, paksus umbes 64 lehekülge. Saksakeelsetest kalendritest olen ometi rohkem õpetusi aadri- ja kupulaskmise kohta leidnud. Nii mahutab Liefländischer Kalender 1723, Riias trükitud, enesesse inimese kuju aadrilaskmise märkidega.
Esivanemad tähtraamatut ei tunnud; kohati täitsid tähtraamatu aset sirvilauad, mille tundmist ometi ainult saartelt leitud. Puuduvad andmed väiteks, et sirvilauad kogu Eestis tuttavad olnud. Tähtraamatute ja sirvilaudade puudusel pidi aega muude abinõude varal arvutatama. Need muud abinõud olid peaasjalikult kuu- ja tähtpäevad.
Tähtpäevadeks ei tule mitte ainult pühapäevi arvata; ei, nende mõiste käsitab suuremat ulatuvust. Tähtpäevaks arvasid vanad eestlased iga päeva, mille peale kuidagi tarvis oli tähelepanu juhtida, iga niisugust päeva, mil kasulik midagi teha või tegemata jätta, mil midagi iseäralikku igal aastal sündis. Kui hiljemini hakati kalendrit tarvitama, ei kutsutud kalendrit
184
