Reedel ei tohitud vanemal ajal hakata püksikangast kuduma, sest reede oli vitsaandmis-päev; kanti reedel kujutud pükse, saadi nendega vitsu (Ambla).
Reedel ei tohi kellelegi looma müüa; kes seda teeb, selle teistele loomadele tuleb õnnetusi.
Reedesel päeval noores kuus tuleb kalapüügi-riistu hakata tegema, — siis saadakse rohkesti kalu.
Reedel sündinud isikul on pahem käsi osavam tööle kui sel, kes muul päeval sündinud.
Reede-õhtul katsusid Võrumaal tütarlapsed „õnne“. Ketramise ajal võeti koonlast takku välja, vaaliti käte vahel kõrgeteks keradeks, pandi neid 2 lauale. Üks neist keradest pidi kerategijat tähendama, teine aga tulevast teistpoolt. Laual süüdati kerad korraga põlema. Põlesid mõlemad kerad samal ajal tuhaks, tähendas see head kosjaõnne.
Virumaal oli mõnes kohas just reede-õhtu kosjaõhtuks, kuna üldiselt Eestis selleks kõige kohasem arvati olevat neljapäeva-õhtu. Taevast olevat reede-õhtul õnneandjad tulnud tütarlastele õnne tooma, ja sellest ajast peale jäänud reede kosjapäevaks. Kuidas ja missugused õnneandjad taevast tulid, seda jätab rahvasuu seletamata.
Reedel ei tohi kangast puudele ajada: kangas ei saa pea valmis.
Reedel ei tapeta loomi: loomaõnn kaob.
Reedel sündinud laps on õnnetu (Ambla), ei ela kaua (Lutsimaa).
Veel teatakse, et reedel vanapaganat laulatatakse ja reedel vanapagan oma lapsi ristib (Tallinna).
Põltsamaa pool peetakse reedet kolm päeva pärast vana kuud eriti tähtsaks. Sel reedel viheldes 1) kaovad söödikud; 2) puu või põõsa maharaiumise järel ei aja see seitsmel aastal ühtegi võsu; 3) sel päeval õmmeldud särk ei pane iialgi sügelema; 4) villu kraasides, kedrates või pestes ei lähe niisugune riie iialgi koitama; 5) tuba lubjates kaovad lutikad; 6) leiva-ahju määrides ei lõhke leivad; 7) pesu pestes ei sigi söödikuid. Kahjuks juhtub aga niisugust reedet õieti harva.
Rooma usu mail on reede väga hädaohtlik päev; kes reedel midagi ette võtab, saab palju kannatada; ei tohi isegi nõidadest kõnelda, — sest siis ilmuvad need pea. Evangeeliumi-usu mail Saksas on paganliku ilmavaate järele reedene ettevõte õnnelik: hea pulmi pidada, kasulik loosi võtta jne. (Wuttke, D. d. Volksab., lk. 71). Norraski keeldakse reedel pulmi pidada (Storaker, Tiden, 82).
175
