Mine sisu juurde

Lehekülg:Eesti Mütoloogia IV Eisen.djvu/13

Allikas: Vikitekstid
See lehekülg on heaks kiidetud.

vaid põhjenevad enam Piiblile; rahvapärasemaks tuleb arvata seitsmekordset põrgut.

Germaanlased lasevad nagu kreeklased Atlast, neli kääbust, ida, lääs, lõuna, põhi, taevakummi kanda. Üleval taevas on jumalate linn Asgard, kuhu nad maa pealt üles silla Bifrösti = vikerkaare ehitanud (Simrock, D. Mythologie, 16). Slaavlased nimetavad taevast Jumala saaliks, tähti aga inglite silmadeks (Афанасьев, Поэт. воззр. I, lk. 114). Venelased peavad taevast aga ka mingisuguseks mäeks, mõnekorra libedaks nagu muna või koguni klaasmäeks. Selle mäe otsa peavad õndsad ronima (Афан., nagu eespool, lk. 120).

Taevasse pääsmine näikse rahvaluule järele võimalik olevat. Neiu sööb mesimarja, saab marjast ilusaks ja pääseb ilma veere peale, teisendi järele taevasse, kus ta poole ilma ilustab, poole valda valgustab (Setukeste laulud, I, 4). Setu legenditaolistes lauludes läheb „mina" üles taevasse Maarja ja Jeesuse lävele; seal asuvad ka kolm Maarja tütart ja apostlid (I, 159—178). Teises laulus sirutab neiu kuhja otsast käed pilvede poole, soovides taevasse pääseda. Teist korda käsi üles tõstes ulatuvad käed sinisesse pilve, pilvest pääseb neiu taevasse ja jääbki sinna (Set. 1. I, 156). Kuutõrvajaist ei öelda selgesti, et nad taevasse pääsnud, küll aga kuu peale. Arvesse võttes, et kuu taevas rändab, võiks kõnelda kuutõrvajate taevassepääsmisest. — Mees ronib tubakavart mõöda nagu hiljemini Münchhausen üles taevasse, kust ta vihmaga ühes jälle maha pääseb. Tubakat mööda taevasse ronimine tuletab sellekohast lätlaste rahvalaulu meelde, mis kirjeldab samasugust taevasseronimist uba mööda (Lautenbach, Очерки, lk. 19 ja 123). Eesti sellekohane teade taevasseronimisest näikse läti rahvalaulu mõjul olevat tekkinud. — Ühe piksepilli varguse teisendi järele ronib mees vanapagana kukile, kust ta pilve peale ja sealt taevasse pääseb piksepilli varastama (28363).

Eesti rahvaluule ei tunne inimeste taevassepääsmist pärast surma. Kreutzwald saab ometi selle imega valmis, et laseb Kalevipoja taevasse minna. Kalevipoja kisendamist jalgade mahalõikamise pärast Kääpa jõe ääres kuuldes tulevad taevalised Kalevipoja valu vaigistama ja selle peale lendab vägimehe vaim

pikil siivul pilvedesse.


Taevas valmistatakse Kalevipoja vaimule uus keha; selles uues kehas istub Kalevipoeg taevas Taara kangelaste keskel tulepaistel, kuuldes käsipõsakil laulikute lugusid.


13