seep, vorstid, viin, halvad kartulid, halvad kalad, raiped, aga ka herned kuulutavad mingisugust pahandust, niisama ka saiasöömine. Sinnapoole osutavad ka kassiga või rebasega heitlemine, oravaga koosolemine või orava kinnipüüdmine. Ülepea kujutavad inimest loomadest hobune ja mullikad; halb inimene sellevastu esineb kassi või koera näol. Uueaasta-öö unenäod lähevad eriti täide.
Haigeksjäämist ennustab unes saunas käimine, murtud puu nägemine, mütsi või rätiku kaotamine, uute rõivaste kandmine, porrisattumine, kaevust vee ammutamine, kiskumine karu või hundi poolt.
Tervekssaamist haigusest ennustab unes kadunud mütsi või muu asja leidmine, haige lehma tervekssaamine, majale uue katuse tegemine, külast leiva toomine, sandiga koos olemine.
Mõnikord avaldavad unenäod niisuguse mulje magajasse, et see kohkudes unest ärkab, ise päris higine. Niisugune nähtus ilmub iseäranis ärritava, kohutava unenäo korral, tihti tagakiusamise puhul. Unenägija ei saa tükk aega aru, kas kõik olnud ilmsi või unes; tihti arvab ta ärkvel olles veel unenägu edasi kestvat.
Viiks liiga kaugele kõiki unenägusid seletada; selleks leidub raamatuid; märkisin siia ainult neid, mida rahvas laialdasemalt nii seletab kui siin tähendatud.
Igatahes on usk unenägudesse vana ja laialdane. Juba piibel tunneb unenägude seletust. Vanad kreeklased ja roomlased uskusid, et magaja astub nägemata maailmaga ja jumalatega ühendusse. Hea unenäo puhul korraldasid vanad rahvad pidu, halba kuulutava puhul nad ohverdasid (vrdl. ka Odüsseia, XIX).
Ennustused.
Veel praegu on meie rahval kange usk ennustustesse. Vanemal ajal uskusid paljud rahvad, et jumalad mitmesuguste märkidega ühe või teise õnnetuse eest hoiatavad. Meie rahvas ei tee otsekohe Jumalat ega jumalaid hoiatajaiks; ei katsu ülepea hoiataja olemusele rõhku panna, vaid konstateerib ainult selle või teise märgi niisugust ja niisugust tähendust. Ette kuulutatakse märkidega õnne või õnnetust, head või halba. Mõned isikud leiavad iga päev sellekohaseid ennustusemärke.
Juba ammust ajast peavad õpetlased kui ka harimata rahvas sabatähti sõja ennustajaiks. Õpetlased on säärasest ebausust loobunud, kuid lihtrahva seas kestab see ebausk tänini
125
