ta mõrsja selle vanemailt enesele ostma ja mõrsja eest kas raha, vilja või loomi maksma või kõiki korraga. Mõrsja ostmisest teavad eesti rahvalaulud palju kõnelda. Eesti rahvalauludest sisaldab nr. 12 „Müüdud neiu“ teisendeid lk. 387—466. Kui aga peiu kaubaga kokku ei saanud, jäi järele teine abinõu: tõmbamine („Eesti Kirjandus“ 1910, lk. 15). Tõmbamisteekonnal sattus tõmbaja ühes kaasavõetud abilistega kokku tagaajajatega, kes mõrsjat tahtsid tagasi viia. Sel puhul juhtus tihti veriseid kokkupõrkeid, mil ühelt või teiselt poolt isikuid surmati. Niisuguse loo jutustab lugulaul „Kaks kuningapoega“; Varbala kuningapoeg röövib ta ärapõlanud Kullamaa kuningatütre, kuid langeb kokkupõrkes tagaajajatega. Rahvasuu kirjeldab niisuguseid juhtumusi tavalisesti kahe saaja kokkupõrgetena, niisuguseid võis ka juhtuda (vrdl. Eesti kohalikud muistejutud, 22—24), kuid sagedamini juhtusid kokkupõrked mõrsja tõmbajate ja tagaajajate vahel (vrdl. „Kaks kuningapoega“).
Vanal ajal käinud tüdrukud kosjas. Legend teab, kord läinud kolm tüdrukut Jeesusele kaebama, et nad vanatüdrukuiks jäänud. Jeesus määranud, edaspidi oodaku tüdrukud, kuni mehed neid tulevad kosima. Sellest ajast peale tunnevad tüdrukud kosjamineku pärast häbi; nad ootavad, kuni neid kositakse (Miks, 14). Muidu teavad rahvamälestused kõnelda, et Eestis muiste, isegi kristluse ajal, neiud endid kiriku juures käinud meestele pakkumas; nad kannud sel puhul tuppe vööl ja kutsunud noormehi nuga kosimis-sümbolina tuppe panema. Muidu tarvitatud kosimis-sümbolina noormeeste poolt neiu sängisambasse pandud vööd; ei visanud neiu vööd ära, tähendas see kosjade vastuvõtmist („Eesti Kirjandus“ 1910, lk. 61).
Naisterahva alalist ajapuudust ja alalist töötegemist seletatakse niisama legendi varal. Kui Jeesus naisterahvalt väikest teenistust nõuab, vastab naisterahvas: „Ei ole aega!“ Jeesus sõnub seepeale: „Ärgu olgu siis aega!“ Sellest silmapilgust peale puudub naisterahvail alati aeg.
Eestlastest kõneleb rahvasuu, need olevat segatud tõug; muistne eesti tõug olevat ammu kadunud. Eriti palju üteldakse eestlastel saksa verd olevat, sest vanemal ajal segatud väga sagedasti, nimelt maal, eesti verd saksa verega. Teiselt poolt väidetakse niisuguse veresegamise kasu, sest omasugustega, nimelt suguseltsis paariheitmine edendada degeneratsiooni, kuna verevärskendus inimesi niihästi intellektuaalselt kui ka füüsiliselt arenemises edendada. Aga mitte ainult saksa verega ei ole rahva arvates eesti veri segatud, vaid ka vene, poola,
105
