Esimestel inimestel puudunud vari. Üks mees — teisendi järele koguni Rooma keiser — kõnelnud asju taevataadiga — jumalaga — läbi, aga keegi ei ole tohtinud juttu pealt kuulda. Kord tahtnud naine jutuajamist pealt kuulda ja palunud ennast sellepärast hõlma all kaasa võtta. Taevataat aga küsinud seda märgates, kes hõlma all. Mees vastanud, et vari. Taevataat kostnud: „Kui vari, olgu vari!“ Sest ajast peale on inimene varustatud varjuga.
Vist kristluse mõjul on kujunenud arvamine, et alg-ajal inimesed väga terved olnud ja koguni vanaks elanud. Inimes-ea pikkuse kohta aastate järele ei anna rahvaluule ometi teateid. Kasvu poolest käinud muistsed inimesed praegusist kaugelt üle. Räägitakse, muistsed inimesed olnud seitsme jala pikkused (vrdl. ka Luce, Kotzebues Blätter für Geist und Herz, 1786, II, lk. 215), hiiud muidugi veel pikemad, kaks või kolm korda suuremad nendest inimestest. Jõu poolest võitnud muistsed inimesed praegusi kaugelt: palke näiteks ei veetud kunagi hobuse abil metsast koju, vaid mees võtnud palgi metsast välja ja toonud koju. Niisama vedanud mees tuule- või vesiveskile kõik viljakotid seljas jahvatamiseks ja kannud sealt jahukotid tagasi.
Veel kiidetakse muistsete inimeste head kuulmist ja nägemist. Nähtud ja kuuldud penikoorma või koguni paari peale sealseid sündmusi. Kõneldakse inimeste valjust häälestki, ei teata aga selle kohta lähemaid teateid anda. Teiselt poolt kuuldub veel, hääl olnud väga ilus; see ilu tulnud eriti laulus ilmsiks. Võimalik, et selles väites Vanemuine on tehtud inimessoo esindajaks; seega põlvneks niisugune arvamine alles uuemast ajast.
Muistsete inimeste mälu olnud ütlemata suur. Ka saja aasta eest sündinud lugusid mäletanud nad niisama hästi kui oleksid need eile sündinud. Vist sel ajal, kui inimese kehalt küüneline soomus kadunud, muutunud inimeste mälu halvaks. Muutuse põhjust ei teata enam seletada. Sellekohase järelepärimise peale kuuldub üks vastus: juuksed peas vähendanud mälu jõudu; teine vastus aga: vanapaganale ei meeldinud, et inimestel ta teod kaua meeles seisaksid. Neid põhjusi ei saa ometi üldiseks rahvaväiteks pidada, vaid need jäävad üksikuiks eraväiteiks. Tõsiasjaks jääb meie-aegne halb mälu, kuna see veel 4—5 põlve tagasi rahva arvamise järele märksa parem olnud, ehk küll kaugeltki mitte enam nii hea kui muiste. Kardetakse, et mälu tulevikus veel enam väheneb. Igatahes endisi sündmusi mäletab rahvasuu meie ajal koguni vähe. Katk,
101
