asemel Howympää kirjutas. Hawinpääst wõiks Haiba Hageris tekkinud olla.
Mandaes, 4 = Mõnuste küla Kirnas, arwab Paucker. Rootsi ajal kannab küla wanus kirjus nime Monasta. Liberi kirjutusewiis tuletab maanteed meelde.
Angaer, 12 = Angerja. Angerja omanikku kutsub Liber Heinrich fan anger. Angerja on siis Angeri sugukunnale nime annud.
Loal, 23 = Loa, Lohu, Saksa keeli praegu weel Loal. Oletataw, et eestlased muiste kohta Lohula wõi Lohala kutsusid. Sellest lühenduse teel hiljemini Lohu ja Loa.
Kiaeppaekylae, 23 = Käbiküla Ruilas.
Tois, 8 = Tohise. Wist räägiti wanastigi wahel h liig õrnalt nimes wälja, nii et Liber ja pärast sakslased Tohisest Tois tegid. 16. aastasaja lõpul arwati Tohise küla Ruila mõisa alla.
Koil, 10 = Kohila. Küla oli wist kahte jakku jagatud. Iga jao ülem kirjutas nime isewiisi.
Roci, 11. Suhm on nime Koci lugenud. Raske ütelda, kas nimi Roci wõi Koci. Et Liberil c ja t ühte moodi, wõiks nime Kodiks ehk koguni Koodiks lugeda. Aga niisama ka Rootsiks. Tohises on Rootsi küla.
Kuaet, 11 = ehk Kohatu. 9. aprillil 1249 kuulutab kuningas Eerik, et ta Tallinna piiskopp Torkelile ja järeletulijatele 14 adramaad „Kuates“ annab jäädawaks omanduseks. 1586 nimetatakse kohta Koijat. Liberi kirjutaja on nimest wist h wälja jätnud.
Paihac, 6 = Pajaka Nissi kihelkunnas.
Hopasal, 6 = Ubasalu külas Pajakas. 1586 nimetab Landrolle kohta Hoposal. Kui nimi mitte uba-sõnast, siis hubast = kohew, kerge.
— 47 —
