wõiks oletada, et Harjumaad 700 aasta eest Harjamaaks hüütud. Ometigi wõime waewalt uskuda, et rahwas alles hiljemal ajal Harjast Harju teinud. Harju nimi tunnistab paremat vahetegemist harjade wahel. Harju tähendab maaselga, kõrgustikku, nagu Harjumaa tõesti kõrgustik on, kuna hari kõike seda ära määrab, mis meil tawalisesti harjaks kutsutakse. Soome nimedeski on harju ennast alal hoidnud. Sealt leiame näituseks Harju, Mäniyharju, Punkaharju j. n. e., kõik kohad, kus maaseljad leida. — Daani walitsuse ajal arwati Harjumaa 2800 adramaa suuruseks, 1774 aga ainult 2080103⁄120 adramaa ja 1818 218027⁄40 adramaa suuruseks. Possart nimetab 1846 Harjumaad 49582⁄3 ruutwersta suureks, Paucker teeb ruutwerstadest koguni ruutpenikoormad. 1897 rahwalugemise järele elas Harjumaal 78486 m. ja 79250 n., kokku 157736 hinge.
Wist olid Hageri, Kose ja Juuru kihelkunnad ja „külagunnad“ üherajalised. Seega tuleks kogu Harjumaa peale 6 „külagunda“. nagu raamat nimetab: Hageri, Juuru, Kose, Womentaka, Ocriela ja Repel „külagund“, millest wiimane weel kaugele Wirumaa sisse ulatas.
Osilia’ks nimetab Liber census Daniae järgmist maakunda, mis daanlased omaks tunnistawad. Osilia nime annab maakunnale Läti Hindrekki, kuna Riimi kroonik teda Osel, sakslased praegu Oesel, wenelased Эзель (eesel!), eestlased aga Saaremaaks nimetawad. Wanus põhjamaa kirjus nimetatakse Saaremaad koguni Eysyssel, Eysysla, wahel ka Ösyssel. Ei tähendab põhjakeeltes saart, syssel põhjamaa õpetlaste seletuse järele maakunda. Seega oleks Eysyssel ümberpanek meie Saaremaast. Tänini ei ole aga weel kindlaks jõutud teha, kas Osilia, Oesel Eesti wõi põhjamaa keeltest wõetud. Liber census Daniae ja Läti Hindreku Osilia on enesele igatahes Ladina lõpu -a
— 43 —
