isegi Wormegund ja Wormegunda tuleb ette. Wiimased nimed muidugi kirjutusewead. Muis wanus kirjus leidub: Nurmegunde, Normegunde, Normekunde. Õige nimi igatahes ainult Nurmekunda wõi praeguse keele järele Nurmekund (sõnast nurm ja kund). Tänini peeti Nurmekunda Põltsamaaks. Kui aga Möge Põltsamaa kihelkonnas leidub, tuleb Nurmekunda W. Reimani arwamise järele Pilistwerest otsida. Läti Hindreku Lappekunda, Lapekund leidub lõunapoolses Järwamaa osas.
Alemposeks nimetab Liber järgnewat maakunda. Muis wanus kirjus kannab maakund Alumbus, Alenboys, Alempoys, Alempois, Alempos nime (wõrdle Bunge, Urk. 64, 68, 127, 229, 482). Näib, nagu oleks nimi alem ja poisist kokku pandud. Poisil igatahes pole nimega midagi tegemist. Me peame nimele kas wanast sõnast alembus, alemmus = alamal olew maa seletust otsima ehk õp. W. Reimaniga oletama, et nimest l wälja jäetud, nimi seega Alempoolse lugeda tuleb. Õp. W. Reimani arwamise järele tuleb praegust Suure-Jaani kihelkunda selleks Alempoolseks lugeda, kelle kohta Liber kaebab, et mõõgawennad ta ülekohtusel wiisil enestele kiskunud.
Muid lõuna ja läänepoolseid maakundi nimetamata jättes, sest et daanlased neid oma walitsuse alla ei nõudnud, pöörab raamatu kirjutaja nüüd korraga põhja poole ja nimetab Revaelae maakunda. Wõtame nimest ilmaaegsed e-d ära, saame nime Rewala. Hiljem ettetulewas maakundade ja „külagundade“ jaotuses ei puutu meile enam Rewala silma, ehk küll kindlalt teame, et Rewala maakund Rewala linnaga daanlaste walitsuse all seisis. Rewala järele nimetab Liber kohe Harjumaad kolme külagunnaga. Need „külagunnad“ on Uomentaka wõi Womentakae, Ocrielae ja Repel „külagund“. Esimesi Harju kihelkondi ei nimetata, küll aga wiimseid.
— 41 —
