Mine sisu juurde

Lehekülg:Alutaguse metsades. Parijõgi 1937.djvu/111

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

need on suurimad Alutaguse metsamaterjali turustamiskohad, siitkaudu läheb laiali suurem osa neid küttepuid, propse ja palke, mis suured Alutaguse metsad annavad. Praegu on parvetamine juba lõppenud, kuid kaldad jõesuudme ümber on metsamaterjali täis, nagu poleks seda siit kuhugi viidudki, seda annab kogu suve vedada ja laiali saata.

Jõgi lõikab läbi kõrged Peipsi-äärsed liivaluited, on küllaltki sügav ning veerikas, oleks oma alamjooksul laevadelegi sõidetav, kui need aga jõesuudmest üles pääseksid. Seda aga ei saa. Peipsi lained uhavad jõesuudme liiva täis, nii et Vasknarva ja Tartu vahel ühendust pidav reisijateaurik ei pääse randa, vaid võtab reisijaid peale kaugel järvel paatidelt.

Ronin üles jõe paremale kaldale, kõrgele liivaluitele, löön taas kaardi lahti, et selle järgi jälgida, kust saab Rannapungerja jõgi oma veed. Selgub, et selle nime all tuntakse teda ainult kümne kuni kaheteistkümne kilomeetri pikkuselt jõesuudmest ülespoole. Lisajõed, mis vesi kokku kannavad õige laialdaselt maa-alalt, kannavad igaüks erinime. Suurim neist, Roostoja, saab alguse Pagari asunduse lähedalt, temaga liitub Iisaku kohal Mäetaguse jõgi; parempoolsed lisajõed saavad alguse Tudu ja Oonurme metsadest, — seega läbivad nad Alutaguse metsarikkamad alad, olles ühtlasi headeks parvetusteedeks. Teiseks tähtsamaks parveteeks on Avi jõgi, mis suubub Peipsisse Lohusuu kohalt. See toob oma veed Paasvere ja Avinurme metsadest.

111