ilma selleta — võtku oma kompass siis jälle välja, kui tee looklema hakkab.
Kurnakese mäel aga, kus õpetaja selgitab veelahet ja näitab, kuidas Väike-Emajõgi seal kaugel jookseb lõuna poole, Elva jõgi aga põhja poole, — läheb Eedi kaarti ja kompassi kõigile vaja. Jah, nii see on tõepoolest, seda näitavad ka kaart ja kompass.
Veidi maad edasi paistab aheljärvede rühm: Kurnakese, Jaanuse ja Kukemäe. Seisatatakse künkal ja vaadeldakse järvi.
„Järved on nagu hõbeliuad roheliste sametkallaste vahel,“ tuleb Arnole meelde ilus võrdlus, kirjutab selle kohe oma reisupäevikusse.
Hiljuti on sadanud ränka hoovihma, mis on uuristanud teevalli sügavad lohud ning kraavid ja viinud alla koormate kaupa liiva. Sama hävitustööd on vihm teinud ka mööda mäekülgi looklevail põldudel, lõiganud sisse sügavad kraavid ja vaod, toonud alla heinamaale põllumulda ühes seemnega ja tärkava orasega.
Heino, kes on saksa keeles tugevaim üle klassi, takseerib seda asja ja ütleb siis võõras keeles:
„Landschaft on siin küll ilus, aga Wirtschaft on kehv.“
Seatakse sammud Otepää alevi poole. Remmeli pagariäris on reisupaunad ees. Seal peatutakse ja kinnitatakse jälle keha. Mõned „lapivad“ rahad kokku ja ostavad mitme peale pudeli mõdu. Teistele on raha rohkem kaasa antud, need ostavad igamees paar pudelit ja pakuvad sõpra-
