„Ja jah, nooreherra, preili ise oma käega andis selle raha minule,“ wastas eit.
„Kui aga see noormees Teile kunagi oma pesuraha ära maksab, siis wõite minu wõla ära tuua,“ ütles Kata eidele ja lisas oma adressi juurde. Eit waatas imestanult nooremehe ja neiu pääle, tänas mõlemit ja läks uksest wälja.
„Ma pole Teid kunagi palunud minu asjadesse segada,“ ütles Robert, kui nad kahekesi oliwad.
„Mistarwis paluda, Kata wõib ka ise tulla, kui asi huwitab.“
„Mul pole Teie raha waja.“
„Pesunaisel oli teda waja.“
,Aga mina ei taha, et ta minu pesu eest Teie käest raha wastu wõtab.“
„Ah nii!“ wenitas Kata ja silmitses noortmeest, kes aknast wälja wahtis. „Ja muidugi, see on ju minu enese teenitud raha. Te teate ju, kuidas ma teenin? Ma sain ta doktor Kalamaa käest.“
Noormees tegi ainult kärsitu liigutuse.
„Teate, miks ma täna siia tulin?“ küsis Kata.
Robert waatas talle küsiwalt silma.
„Ma tahtsin Teile öelda, et Te mind meeles peaksite.“
109
