rajakindlus Elateia ära wõetud. Nüüd alles läksiwad Athenlaste silmad lahti: nad ühendasiwad endid ruttu Demosthenese nõuu järele Thebälastega ning läksiwad Philippuse wasta. Aga Chäroneia lahing: 338.Chäroneia lahingis sai Makedonia kuningas täieste wõitu, nii et terwe Greeka maa ühe korraga tema alla sattus. See oli Greeka wabaduse ots aastal 338.
Korinthuse kogu.3. Kõik Greeka riigid, ka Athen ja Sparta, alandasiwad endid wõitja käe alla ja seda taga ennemalt seeläbi, et Philippus neile õigused ja omandused nimepidi jättis ja neid mitte ei rõhunud liigade maksude ja teenistustega. Seda tegi ta sellepärast, et nad hõlpsaste temaga ühes Asia maale läheksiwad ja Persia riigi ära wõidaksiwad, sest ta tahtis maailma oma käe järele juhatada. Selle tarwis kutsus ta teisel kewadel kõik Greeklased Korinthuse linna kokku, kus ta oma nõuu awaldas ning iseennast ülemaks päälikuks walida laskis. Ning juba oli kõik sõja wasta walmistamas, kui Philippuse †: 336.Philippus oma tütre pulmapäewal Aegä linnas mõrtsuka käe läbi langes, mis läbi ette wõetud nõuu näitas tuulde tuiskawat.
II. Järk: Makedonia-Greeka maailma riik: Aleksander Suur.
§ 41. Aleksandri Persia sõda.
Aleksandri noor põli.1. Waewalt oli Philippus surnud, kui mitmed mehed wõimust oma kätte püüdsiwad, mitmed rahwad endid Makedonia walitsuse alt wabaks teha tahtsiwad. Aga noor Aleksander wõttis tugewa käega walitsuse ohjad kätte ning surus südilt rahutumad rahule. Tema oli aastal 356 selsamal öösel sündinud, mil Herostratos kuulsa Diana templi Ephesuse linnas põlema süütas, et seeläbi oma nime kuulsaks teha. Loomu poolest oli ta kena näuga, agara aruga, terase waimuga; hoolas ja mõistlik kaswatamine haris loodud anded walmiks kuulsaile tegudelle. Kuulus Greeka mõttetark Aristoteles.Aristoteles andis talle õpetust, teritas ta mõistust, äratas ta waimu, äritas ta aru suuri asju nõudma. Iseäranis hoolega luges ning kuulis noor Aleksander wanade kuulsate meeste lugusid ja tegusid; ta ise soowis Achillese sarnaseks saada. Homeruse laulud oliwad talle nii armsad, et ta nad õhtul magama minnes oma pää alla pani. Ning nagu Achillesel Patroklus, nõnda oli temal Hephästion truuks sõbraks. Oma suuri nõudmisi ning mehist meelt awaldas ta lapsest saadik mõndagi wiisi. Korra toodi Philippuselle tore hobune, nimega Bukephalas.Bukephalas, müüa. Hind oli suur ja hobune peru, nii et kuningas teda käskis ära wiia. Aga 16 aastane Aleksander hüüdis: „Oh kahju! Lase, kulla isa, ma istun selga!“ Ja ta kargas hobuse
