nii et nad Spartlastega rahu tegiwad. Kuid Thebälased ei wõtnud tingimisi mitte wasta, waid ootasiwad omal jõuul waenlast tulewat. Ja Leuktra lahing: 371.Leuktra lahingis ajas Epaminondas Spartlased nii suure hooga põgenema, et nad enne ei usaldanud seisma jääda, kui Sparta linnas, nii et kuningas Agesilaus nõuu andis Lykurguse seadust, mis iga põgenejat auutuks nimetab, seekord „magada lasta“, sest muidu ep oleks ühtegi auusat kodanikku linna jäänud.
Epaminondas Sparta ees.3. Pea pärast Leuktra lahingit tungis Epaminondas Peloponnesusse ja jõudis kunni Sparta linnani. Aga linna sisse tungimine ei läinud wana Agesilause wahwuse pärast mitte korda. Messene waba: 369.Kuid Messene maa tegi ta Sparta alt wabaks ja andis ta uue Messene linnaga nende järeltulijatele, kes muiste Ariotomenese ajal wälja oliwad rändanud. Nüüd oli Thebä linn kõige wägewam Greeka maal, ega wõinud Spartlased Epaminondast poolegi keelda ikka jälle Peloponnesusse tulemast. Neljandal korral aga, kui ta Arkadlaste wasta sõtta läks, kes ülemat wõimust oma kätte püüdsiwad, tuliwad talle Spartlased Agesilause all Arkadlastega ühes Mantineia lahing: 362.Mantineia linna juures wasta, kus Thebälased küll wõitu saiwad, aga Epaminondas langes. Wiskoda oli auusalle päälikulle rindu tunginud ja arstid ütlesiwad, et ta sedamaid sureb, kui oda wälja tõmmatakse; Epaminondas ootas, kunni wõidusõnum toodi, siis laskis ta rõõmuga oda haawast wälja wõtta ja suri. Kaks aastat enne seda oli ju Pelopidas Thessalia maal sõdides surma saanud, nõnda et nüüd Epaminondase surmaga Thebä ürikene auuaeg otsa lõppis.
Greeka sisemine elu pärast Epaminondast.4. Pärast Epaminondase surma oli terwe Greeka maa otse kui wäsinud ja uimane. Kõik ülem nõudmine ja püüdmine jäeti kõrwale ning üksi „hääd põlwe ja raha rikkust“ nõueti taga. Seda wiisi oli lugu Spartas, seda wiisi Athenas, seda wiisi Thebäs, seda wiisi wähemais linnades. Raha eest wõis kõike saada, mis süda ihaldas, raha eest oodeti auu ja kiitust, raha eest müüdi riidu ja rahu. Segadused tõusiwad ja kaswatasiwad nõdrust, niis ärawõitmise waenlastelle koguni kergeks tegi.
Neljas piir: Greeka wõimuse kahanemise aeg.
I. Järk: Makedonia wõimuse kaswamine.
§ 39. Makedonia rahwas.
Makedonia maa.1. Kuna Greeka riigid ja wallad üks teisega tülitsesiwad ning teine teist kaetsesiwad, kaswis kaugel põhja pool wäike Makedonia maakond wägewaks riigiks ja laialiseks wallaks. Tema heitis piirisuguwõsad enese alla, püüdis Greeka haridust ning õpetust, nii pikalt kui wõimalik, omale pärida, et siis, kui tugew küll oleks, Greeka maad ennast oma alla sundida. Rahwa sugu.Tema rahwas oli algusel üks wõsa Doorlaste harust, aga ta oli wõeraste suguwõsadega aegade jooksul nii segatud, et selget Hellenide werd mitte enam nende soontes ei woolanud. Nende kuningad aga kiitsiwad endid Heraklese järeltulijad olewat. Walitsus.Kuningas oli wanast ajast saadik ülem sõjapäälik, ülem papp ja ülem kohtunik. Suurem sugu wõttis walitsusest osa. Rahwakogult küsiti mõnikord tähtsate asjade juures ka arwamist ja mõtet.
