hästi harjutati ja waimu wiisakaste hariti. Sai ta 18 aastat wanaks, astus ta sõjateenistusse ja teenis 20. aastani rajakindlustes. Siis läks ta koju tagasi, sai hääleõiguse kätte ja hakkas oma kodust tööd tegema, sest iga kodanik pidi üht käsitööd ehk kunsti oskama. Süttis aga sõda põlema, astus ta jälle kilbi alla. Kui 30 aastaseks sai, wõis ta Heliaia liikmeks saada. Kurja teu läbi aga wõis kodanik oma häält kautada. Õigused.Õiguste ja maksude juures ei waadatud mitte kodaniku seisuse, waid wara pääle, ja jautati omanduse järele kõik Athenlased — eupatridid, geomorid, demiurgid — nelja osasse. Esimesse osasse loeti need, kellel 500 mõetu, üks kõik olgu põllu- ehk puuwilja, teise, kellel 300, kolmandasse, kellel 200 mõetu aastast sissetulekut oli. Neil kolmel oli luba iga riigiammetit wasta wõtta, aga pidiwad ka oma kuluga raskete sõjariistade all, kaks esimest päälegi ratsa, sõjateenistusse astuma. Neljandasse osasse loeti need, kellel alla 200 mõetu omandust oli: neil oli üksi hääle õigus rahwakogul ja pidiwad sõjas noolelaskjate liiki langema, pärastisel ajal laewa pääl teenima. Seega oli Athena wabadriigil kange aristokratia nägu kinni kaetud ja tee demokratialle lahti. Aga esmalt jäi pea kõik wana wiisi, sest et rikkus ja warandus ainult eupatridide päralt oli. Alles aega mööda jõudsiwad teised järele.
Wastalised.5. Ehk küll Soloni seadus waimu haridust ja keha harjutust nõudis, teadustest ja kunstidest lugu pidas ja igale ühele oma õiguse andis, aga ka mitte kõikide kogu ära ei unustanud, sellegipärast ei suutnud ta mitte kõikide tahtmist ega soowimist täita. Mitmed oliwad walmis muutmist nõudmas. Seda märkas Solon. Tema kutsus sellepärast rahwakogu kokku ja laskis neid wanduda, et 100 aasta sees midagi tema seaduses ei muudeta. Ise läks teele ja reisis kaua aega Kretas, Egiptuses ja Asia maal[1]. Aga ta ei jäänud mitte wõeralle maale nagu Lykurgus, waid ta tuli koju tagasi ja püüdis surmani sõna ja teu läbi oma rahwast wooruse ja wagaduse, õiguse ja wabaduse teele juhatada. Soloni †.Tema suri wana ja elatanud oma isamaal.
§ 28. Pisistratus ja tema pojad.
Pisistratus.1. Kuna Solon teel oli, tõusiwad kodus tülid ülema ja alama sugu wahel, mis enne ei lõpnud, kui alama rahwa päämees
- ↑ Tema kuulsast käigust Krösuse juure loe Jakobsoni K. Lug. r. III, § 71.
