VI
astme päralt on seega suuremate tähtedega trükitud elulood, „lood ajaloost,“ keda tarwilikult ühendada, kui wäikese kirjaga trükitud tükid wahelt wälja jääwad, õpetaja koolmeistri hooleks jätame. Teise astme päralt on kõik: elulood kui korrataw, wäike trükk kui uus juure õpitaw ja täiendaw õpetuse materjaal. Peaks aga keegi soowima raamatut kohe eest otsast wahele jätmata kunni lõpuni omas õpetamises tarwitada, siis ei keela seda raamatu olu mitte, päälegi kui, nagu meie kihelkonna koolides enamaste, õppijad aastate ja aru poolest kaunis täisealised on.
Raamat saab kolmes jaus wälja tulema. Esimene jagu, mis praegu teele astub, toob sõnumeid wanast ajast. Tema esimene osa räägib kõige wanemaist rahwastest, kes Asia ja Afrika maal elasiwad. Ta on teise astme kohta arwatud, kuid § 8 kõlbaks ka esimesele, päälegi et sääl nimed ette tulewad, mis piibli lugudest õppijalle ammu tuttawad on. Teine osa kõneleb Greeka rahwast wanemaist päiwist kunni Rooma walitsuseni. Siin on §§ 18—22, 25, 27, 30—31, 33—36, 41—42 esimese astme osaks. § 16 wõiks § 18 alustades ära seletada. Kolmas osa räägib Rooma riigist tema algusest kunni lõpuni. Selles osas on §§ 49, 54, 57, 59, 61—62, 68—70, 73—76, 79, 84 esimese astme jauks. Teine jagu saab keskajast kõnelema ja kolmas jagu uuemast ajast rääkima.
Õigestkirjutamise poolest on hoolega püütud üleüldise wiisi järele grammatika põhja pääl sõnu silmale nähtawaks teha. Kui siin raamatus seisab „kuningalle,“ aga „asjale,“ siis ep ole see sugugi grammatika wasta, waid kindla seaduse järele, mis Dr. Weske õpetab, kuda rahwas Eestimaal räägib, ka Soome keelele lähem on, kui üleüldine ühe l-ga kirjutamine. Wõerad sõnad, nimed ja nimetused kirjutati nagu põhjuskeeles, muud kui et C asemelle Ladina keeli nimedes K pandi, kui teda K kombel wälja räägitakse; kus aga C=Z on, sinna on ta seisma jäänud. Nimede ja wõeraste sõnade üle saab raamatu lõpul nimekiri seisma, kus esiteks wäljarääkimine ära seletatakse, teiseks kätte juhatatakse, kus lehekülje pääl ta leida
