juttude liiki. Alles 1104 aastaga algab enam tõsine historia ja ajaloo udu hakkab lahkuma ning tegijate elu ja tegude sisu selgima. Sest sellel aastal hakkas suur Doorlaste rändamine liikuma, mis Greeka rahwa suguharudelle uued elukohad kätte juhatas, maa ning rahwa, riigid ja rajad koguni ümber muutis, nad sinna elama asutas, kuhu nad jäädawalt elama jäiwad; sest see läbi alles wõis iga riik omal isewiisil kosuda ja kaswada ning oma elu- ja olulugu hästi meeles pidada, päälegi, kui kirjutamise kunst üleüldse tuttawaks sai ning wõimalik oli tähtsaid asju üles tähendada, kust pärastiste kirjanikkude tarkus nagu hallikast wälja hoowas. Ka nende ehitused, mälestusmärgid, rahad, kunsttööd wõisiwad nüüd hõlbsamalt otsust anda, kus ikka üks ja seesama suguharu ühes paigas asus, mitte täna see, homme teine.
Doorlaste rändamine.2. Doorlased elasiwad muiste Thessalia maal. Säält hakkasiwad nad 1104 aastal hulga kaupa lõuna poole minema. Kolm päälikut, kes endid Heraklese järeltulijateks kiitsiwad, käisiwad nende eel ja kutsusiwad nad üle Korinthuse merekaela Peloponnesusse. Sääl elasiwad Joonlased, Äollased ja Achälased: kõik kolm ei suutnud mitte Doorlaste tungimise wasta panna, waid pidiwad nende walitsuse alla heitma ehk maalt wälja rändama. Surumised ulatasiwad ka Kesk-Greeka maale, aga sääl ei leidnud Doorlaste wõimus mitte maad, kuna Peloponnesus nende päralt jäi. Achälased üksi jäiwad poolsaare põhjasõrwa elama, Joonlased aga ja Äollased läksiwad maalt ära: esimesed otsisiwad osalt oma suguwendade juurest Attika maalt, osalt mere saartelt ja Wäikese-Asia rannalt uut isamaad, teised leidsiwad saartel ja Wäikeses-Asias omale uusi elukohte.
Asutused.3. Suurest maast lahkunud Greeklaste asupaiku kutsuti asutusteks: neid oli igal saarel Saarte meres, Thrakia rannas, Wäikeses-Asias, Afrikas, Italia ja Hispania maal kaunis hulk. Kõige wanemad asutused aga oliwad Wäikese-Asia rannas, kus Äoli, Jooni ja Doori maakonnad oma rikaste ja perekate linnadega kauni hariduse ning elawa kauba-ajamise läbi hästi õitsesiwad, kõige enam Jooni maakond, kelle päralt ka mitu tähtsat saart Asia rannas oli.
§ 24. Greeka rahwa ühendajad ja walitsejad.
Greeka olu.1. Üks ainus wägew riik ep olnud Greeka maa iial. Ta langes ikka mitmesse wähemasse riiki ja riigiksesse, kelle seast mõne päralt paljalt üks linnakene ja tema ümberkaudne maa oli, kes aga igaüks oma ise-seaduse ja wiiside all elas. Nõndasamuti, kui walitsus ja seadus, hoidis ka maaloomus oma kõrgete mägedega ja sügawate orgudega suguharud ja maakonnad ühest teisest lahus. Seega oleks Greeka rahwas ja Greeka maa lagunud maa olnud, kui mitte ühine keel, usk ja kombed kõiki üheks Helleni rahwaks ep oleks ühendanud.
Ühendawad kombed ja seadmised.2. Niisugustest seadmistest, mis ühendust tallel hoidsiwad, on kõige päält wõeraste wastawõtmine tähtjas, sest oli kord üks Greeklane teise juures wõeraks, siis sobiti sõbrust, anti selle täheks wastastikku kingitusi, mis sõbrust surmani, jah, weel poja ja pojapoja päiwil meele tuletas ning auu sees pidas. Teiseks Symmachia.symmachia
