pool wahwaid tegusid tegi, kandis tema kõrkus ja auuahnus Linna ilu.linnakaunistuse ning ilustuse eest hoolt: tema ehitas linna uhked hooned, toredad tornid, rohkeste ehitud rohuajad. Kõige kaunimad linna ehted oliwad „rippuwad ajad“[1], mis ta oma abikaasale meelehääks laskis ehitada, kes oma isamaa mägesid mitte ei suutnud ära unustada. Aga kaua ei kestnud mitte Babeli wõimus ega wägi. Nebukadnetsar suri. Teised kuningad.Tema poeg Evilmerodach sai oma kälimehe läbi surma, kes ise pea lahingis langes. Siis sai Naboned, Nebukadnetsari wäimees, kuningaks ning walitses ühes oma poja Belsatsariga. Sääl tuli Kyrus, linn wõeti ära, Belsatsar langes (§ 8, 4). Naboned wõeti wangi ning saadeti wõeralle maale. Babeli riigi ots: 538.Seega oli Babeli riigi ots tulnud aastal 538.
§ 11. Fönikia rahwas.
Maa pind.1. Wäike ja kitsas teiste riikide kohta oli Fönikia maa: ida pool oli kõrge Libanoni mägestik ja tema harud, lääne pool Wahemere wood, põhjas Syria, lõunas Egiptuse riik laialilautamist keelmas. Liiwane rand ei tõutanud suurt wiljasaaki ja kitsad orud ei annud mahti karjakaswatamiseks. Seda rohkem aga oli merel käärusid ning sadamaid, tuule ning tormi eest warjajaid kohte. See nagu ise juhatas rahwast laewasõidule ning äratas tema sees kauplemisewaimu, mis ju loomu poolest selle soo weres olemas oli. Kaup äratas rikkuse himu, himu äritas uuele tööle ja ettewõttele, kordaminek kandis warandust koju, wara pani wõimuselle aluse ning kaupmehe riik walitses kõigi merede ja meresaarte ning randade üle.
Kauplemise kohad.2. Hakatuses ei saanud nende sõiduriistad mitte kaugemalle, kui Greeka maa saartele. Aega mööda kaswis agarus, agarusega julgus, ja nende laewad sõitsiwad põhja poole Inglismaani ja Läänemereni ning lõuna poole Arabia mereni ja India maani. Jah, korra nad sõitsiwad koguni ümber Afrika lõunapoolse otsa: „Warao Neku käsu pääle — kirjutab Herodotus — sõitsiwad nad Punasest merest lõuna poole ära ja tuliwad kolme aasta pärast lääne poolt Niluse jõe suhu; oma teekonnal läinud nad meredest läbi ja maadest mööda, kus päike lõuna ajal põhja pool seisnud!“ Igalt maalt, kus nad käisiwad, tõiwad nad kaupa ja wara kaasa ja müüsiwad igale ühele, kellel himu osta oli. Inglismaalt tõiwad nad tina ja Lääne merelt merewaiku, Hispaniast hõbedat ja Indiast kallid luid ja ehtepuid ning Arabiast kallid rohtusid ja wiirukit; maad kaudu tuliwad killawoorid Babelist riiet, Armeniast rauda, koormakandjaid, orje, Syriast willu ja wiina kaasa tuues. Ise omalt poolt wiisiwad nad Käsitöö osawus.willast ja linast riiet iga tõugu; purpuririiet iga karwa, mis nad wäga osawaste oskasiwad wärwida; klaasasju, mis nad eheteks walmistasiwad. Kaht wiimist asja, purpuriwärwimist ning klaasitegemist oli nende eneste agarus, kui ka wana jutu jälgil kogemata, wälja arwanud. Ka kiidetakse tähtedega kirjutamisekunsti nende leitud ning alatud olewat.
- ↑ Mõned peawad „rippuwaid aedu“ Semiramise tööks; lähemat seletust annab Hermanni „Loe“, 12.
