wäsimata humanismuse ja tema õiguste eest edenemise wastatega wõitles. Sedasama püüdis Erasmus: † 1536.Erasmus, selle-aegne kõige suurem õpetatud mees, kelle kirjatööde hulgast 1. Greeka testamendi trükk: 1516.Greeka keeli Uus testament, mis ta ühtlasi osawa Ladina keele tõlguga trükis wälja andis, kõige tähtsam on.
Lisa: Waimuwald.
§ 174. Kirjandus ja luuletus keskajal.
Kunst ja teadus keskajal.1. Ka teaduse ning kunsti kohta mõjus humanismus elustawalt. Seisiwad ju enne ristisõdasid mõlemad kiriku hoole all (§ 125), kus neid tarwitust mööda hariti. Osalt wõeraid mõtteid ning mõlgutusi tõiwad ristisõjad Arablastelt kaasa, kelle juures ennegi üksikult oli koolis käidud, mis läbi kenadus ja selgus kaheldawale korrale sattus. Sääl ilmusiwad 14. ja 15. aastasajal humanistlased, nendega ühtlasi nõudmine ‚uut luues ning ette tuues wana aja haridust eeskujuks wõtta‘. Tehti seda parajal mõedul, siis wõsus kaunis wili.
Kunst.2. Kunstide eest kanneti üleüldse hästi hoolt, sest suurem hulk neist, nagu muusika, maalimine, kujuraiumine, ehituskunst, oliwad kiriku teenistuses ning sellel mõedul mõetes kaunil järjel. Üksi Luule.luule suutis ennast oma radadel juhtida ning on nimetamise wäärilisi mälestusi järele jätnud. Kõige tähtsamad luulikud õitsesiwad Italias: Dante: † 1321.Dante laulis oma „Jumalikus kommêdias“, kus 100 loos põrgu, puhastustuli, taewas silmade ette maalitakse, terwe keskaja tarkuse ära ja Petrarka: † 1374.Petrarka luuletas ladusaid armulaulusid, mis sonettideks hüüetakse. Armulaulude luuletajaid oli Prantsuse maal terwe luulikute osakond, nimega Troubadours.trubadûrlased. Niisamuti laulsiwad Saksa maal „minnelaulikud“ südame saladustest, helladest tundmustest ning looduse kenadusest; pääle selle kujutati nende seas mitu kunstepost, kelle hulgas Wolfram: 1200.Wolfram von Eschenbachi Parzival kõige tähtsam, ning toimetati Saksa rahwa-eposed Nibelungen ja Gudrun: 13. aastasajal.Nibelungen ja Gudrun oma praeguselle näule. Ka Germanlaste mythologia laulud, mis Edda: 1150—1230.Edda nime all Islandi saarel kokku korjati, on nimetamise wäärt.
Teadus.3. Teaduses hoolitseti kõige enam scholastika, keskaegse theologia, eest, kus Aristotelese (§ 45, 3) mõtteseadusi mööda, kuhu weel hulk ise-eeskirju juure lisati, kõiki philosophia ja theologia õpetusi ning seadmisi kindlaste ära määratud plaani järele põhjendada ja seletada püüeti. Säherdune töö maksis palju waewa ning kulu, aga tõi wähe tulu: loomulikul teel tõendada tema ei mõistnud, südant soojendada ta ei suutnud ega jõudnud rahutumat hinge waigistada. Teised teadused oliwad alles saamas ning juurdumas: wõsunud taimekesed ei suuda üleüldist tähtsust nõuda. Üksi ajaraamatud, mõned kaunis osawaste kirjutatud, on ajaloo uurijaile ustawaiks hallikaiks jäänud. Õiete edenema hakkasiwad teadused wast humanismuse (§ 173, 1) äratusel, aga wili walmines ju teine pool kesk-aja piiri.
§ 175. Keskaja tähtsus üleüldises historias.
Keskaja tähtsus.1. Kõigiti tõttas tuhande-aastane keskaeg 15. aastasaja lõpul otsa poole. Oli ju tema oma nõude, ‚Europa rahwaste elu pärast eidelda, ristiusu eest wõidelda, tugewal wäel toorust tõrjuda, raudse käega paremille päiwile, edenemisele, haridusele teed
