Lõuna-Amerika.2. Kümme aastat hiljem, kui Kortez Mexiko ranna silma saanud, tutwustati teise niisama tähtsa, aga weel rikkama maaga. Kõigest mõni sada meest kaasas, astus südi Pizarro Perus: 1529—1535.Pizarro Panama lahes laewa, purjetas tundmata Waikist merd mööda lõuna poole ning jõudis kullarikkalle Peru maale. Säälne rahwas, loomu poolest tasane, hariduses Mexiklastega ühewääriline, usul päikesekummardaja ilma werise ohwrita, elas nõukal järjel, kuna kuningas riiki juhatas, korralist ning waikist elu. Kuid wiimsel ajal loitis troonitüli kahe wenna wahel: noorem nõudis krooni eneselle ning wõttis wanema wangi. Sääl tuli Pizarro maale, sai kawalusega kuninga oma woli alla, tõutas temale küll, kui määratu hulga kulda maksaks, riiki tagasi anda, aga laskis selle asemel õnnetu walitseja ära hukata ning kiskus walitsuse ohjad oma kätte. Selsamal ajal wõitis Almagro Chiles: 1535—1540.Almagro lõuna pool seiswa Chile (l. Tschîle) maa ära, aga sattus tema päranduse pärast Pizarroga tülisse, mis wast mõlemate wägiwaldise surmaga lõppes. Riigid ise jäiwad Hispania kuninga päralt, pärisrahwas tehti pärisorjaks.
Portugallaste ülesleidmised.
Gama Indias: 1498.3. Wahe ajal oliwad Portugallased (§ 170, 1) idas tüdimata tegewad. Vasko de Gama, kuninga käsk taskus, purjetas Häälootuse tipust mööda põiki üle okeani idasse ning jõudis mitmekuise teekonna järele Kalikuti sadamasse India maale: seega oli ammu igatsetud India meretee tuttaw 1498. Paar aastat hiljem tüüris Kabral Brasilias: 1500.Kabral, kui Indiasse pidi sõitma, maru hirmus laewad liiga kaugelle läände ning sattus Brasilia randa: sedamaid tunnistati seesinane kullarikas maa Portugalia kuninga käsualuseks. Indias aga ei tahtnud kaup hästi joosta, sest säälsed würstid ja kuningad awaldasiwad waenumõtteid wõeraste wasta, kellelt oma wõimuselle kahju kartsiwad. Sääl saadeti Almeida ja hiljemini Albuquerque: 1520.Albuquerque (l. Albukérk) sõjawäega idasse, kes mitu würsti maksu alla paniwad ning Goa linna Portugalia asutuste keskpaigaks tegiwad. Järgmisil aastail tutwustati Taga-India saartega ning laiendati kaubapiirid kunni Hiina rajani. Ka reisis Portugallane Magellan: 1520.Magellan, kes Amerika lõunatipust mööda Waiksesse merde purjetas, kolme aasta sees esimest korda ümber maailma 1519—1521.
Maadega tutwustamise tähtsus.4. Nii tungis Europlase waim ja wõimus 16. aastasaja algusel „uude ilma“ ning päästis „wana ilma“ tähtsa osa uksed lahti. Alla heidetud maade õnnetuseks aga anti wägiwald ohtraste wõimuse kätte, mis ühes ahnuse ning armutusega, iseäranis Amerikas, kus Pärisrahwas.rahwas maaomanikkude wahel ära jaeti, pärisrahwast rõhus ning pärisorjusesse maha surus. Kullakaewandustes, asutustes, mõisades saatis sundijate mõek, piits ning ränk töö kõhetumaid tõmmukarwalisi tuhandete kaupa hauda, nii et nende sugu pea ära näitas kustuwat. Dominiklaste jutlusid, kes armetumate elukorda oma kõnede läbi kergitada püüdsiwad, ei pandud tähelegi. Sääl andis Las Kasas.Bartolomeo las Kasas, kes iseäranis sooja südamega Ameriklaste eest wõitles, nõuu ‚kõhetumate asemel ennemalt tugewaid neegreid Afrikast tööle tuua‘. Orjakaup.Seda wõeti kuulda ning ilma tahtmata sai auus dominiklane hirmsa orjakauplemise alustajaks: õnnetumate arw kaswis, aga endiste põli ei paranenud. Teaduse tulu.Sellegipärast oli nii hästi India kui Amerika maaga tutwustamine üleüldise hariduse ning historia kohta üliwäga tähtjas. Kõige päält kerkis rahwaste silmaring: käidi
