gorodlasi Tartu maalt mitte ära ei ajanud, kunni säälne piiskopp Leedulased appi hüüdis. Wenelased Wiljandis: 1481.Iseäranis raskel jäljel tungis Joanni III. sõjawägi 1481 Liiwi maale, kus, sest et ordomeister von Borg wasta ei julgenud hakata, Wiljandi, Tarwastu, Karksi ja mõned muud lossid ära põletati, maa paljaks riisuti, tuhanded wangi weeti. Borg lahti: 1483.Selle eest lasti Borg ammetist lahti, mis ta tõrkumata täitis. Järgmine ordomeister walitses kunni 1494: siis algas Plettenberg: 1494.Walter von Plettenbergi all Liiwi ordo wiimne õnne- ning õilme-aeg.
VIII. Järk: Kunstide leidused ning maade ülesleidmised.
§ 169. Tähtsate kunstide leidused.
Kompass.1. Kõigile maile ühewõrra kasuks ja tuluks saiwad leidused ning kunstid, mis 14. ja 15. aastasajal elule ärkasiwad, kiireste kaswasiwad, üleüldises edenemises wanu takistawaid teid osalt tasandasiwad, osalt uusi sünnitasiwad, nii et rahwaste elukord teiseks muutis, silmaring laiemaks läks, waim uuema aja wõitlemisele walmines. Kõige päält tegi kompass, wäikene magnetinõel, mis kaarekõdarikul alati põhjapoole näitab, maailma mered laewadelle käidawaks. Seeläbi tõusis laewasõit ning temaga kauba-ajamine, sest et senni ajani üksi ranna lähidal purjetada wõidi, pea koguni kõrgelle korrale. Kes aga kompassi leidja olnud, ei teata mitte: Hiinlased olla teda ju 2000 aasta eest tunnud ning neilt tulnud ta Arabia kaudu Italiasse, Kompass laewajuht: 1302.kus teda 14. aastasaja algusel laewajuhiks tarwitama hakatud.
Püssirohi.2. Niisama kahtlane on püssirohu esimese walmistaja nimi, sest tedagi ehk tema sarnast lõhkumiserohtu olla juba ammu Hiinas, Arabias, wiimaks Saksa maalgi pruugitud. Ometi peetakse Saksa munk Berthold Schwartz: 1340.Berthold Schwartz tema leidjaks. Niipalju aga on selge, et ju 14. aastasajal suurtükkisid ja püssisid on tarwitatud, mis 15. aastasajal üleüldiseks pruugiks wõeti. Tuleriistade läbi muutus sõjakunst: ei maksnud enam raudriie ega rüütli käewarre rammu, waid pääliku osawus ning wäe kiirus wiisiwad wõidule. Laenuwalitsuse tugi, rüütliseisuse tugewus oli otsas, seisaw jalawägi asutati asemelle, kellele hiljemini ratsa- ja suurtükiwägi juure lisati, ning alaline sõjawägi tegi troonid ning kroonid kindlaks.
Trükikunst.3. Mõlemaist leidustest haridusele edendawam oli trükikunst, mis 15. aastasajal Mainzi pildilõikaja Gutenberg: 1440.Johann Gutenberg elule äratas. Tema lõikas puust üksikud tähekesed wälja, mis ta tarwitust mööda sõnadeks kokku seadis, üle mustas ning ära trükkis 1440. Kuid puised tähed katkesiwad kergeste ning Gutenberg laskis kullasseppa Fust.Fusti omale metallist tähed walmistada. Aga et trükkija kulu tasuda ei suutnud, wõttis ahne kullassepp tema trükinõuud ära ning hakkas ise oma wäimehe Schöffer.Schöfferi abil hoolega töösse. 1. trükitud piibel: 1456.Esimene trükitud raamat oli Ladina keeli piibel, mis suure rutuga ära osteti, sest et trükkijad kümme korda odawamalt müüsiwad, kui endised ärakirjutajad[1]. Pea lagunes uus kunst, ehk küll esiotsa salajas hoieti,
- ↑ Kirjutatud piibel maksis 400—600 guldnat, esimesed trükitud piiblid aga esmalt 60, hiljemini 30 guldnat tükk.
