nüüd Persiaks kutsuti. Were ja keele poolest oliwad nad oma põhja rajarahwaga ligisugulased, wõtsiwad ka nende Usk.usust ning kombetest osa: nemad auustasiwad walguse-jumalat Ormuzdi, kummardasiwad tema auuks päikest ja tuld, püüdsiwad pimedusewürsti Ahrimani wäge palwe ja ohwri, pesemise ning puhastamise läbi wähendada, hõelust häwitada, häädusi harjutada. Ka oli suurema jau rahwa töö ning leib põlluharimine. Kombed oliwad wanemal ajal lihtkorralised: uhkus ja toredus asus alles wägewate kuningate ajal elama.
Ajalugu: algus.2. Juba wara wõitis Assuri rahwas Persia rahwa oma alamaks; pärast paniwad põhjapiirilised Meda mehed talle maksu pääle. Aga sest ikkest päästis teda Kyrus.Kyrus[1], kelle lapse põlwest ja mehe tegudest wana-aegsed kirjamehed palju räägiwad. Üks neist, nimega Herodotos, jutustab nõnda:
Astyagese unenägu.‚Meda rahwa kuningas Astyages nägi ühekorra unes, et tema tütre Mandane sülest nii suur puu üles kaswis, et tema oksad terwe Asia maa ära warjasiwad. Tema küsimise pääle mõistsiwad targad selle unenäu nõnda ära: „Sinu tütre poeg, oh kuningas, saab terwe Asia maa üle walitsejaks!“ Kuningas kohkus, kartis oma riiki siis ka kaduwat, ning andis oma tütre alamatsugu Persia mehele naeseks. Seeläbi arwas ta õnnetust ära keelnud olewat, sest Persia rahwas oli Meda walitsuse all. Kyruse sündimine.Aga aasta pärast nägi ta jälle und sedasama moodi ja targad seletasiwad teda nõndasamuti kui esimest ära. Kuningas ehmatas ning käskis oma tütre poega, kes mõne päewa eest oli sündinud, metsa wiia ja ära hukata. Aga Harpagus, nõnda oli käsutäitja nimi, ei suutnud seda mitte ise teha, waid andis lapse ühe karjase kätte, kes teda metsaliste ette pidi heitma. Karjasel oli just pojuke surnud: selle keha pani ta põõsa alla, wõera lapse aga kaswatas ta oma poja asemel üles. Kyrus mängukuningaks.Korra mängis Kyrus — nõnda nimetas karjane oma kasupoega — teiste poisikestega wainul kuningat. Kyrus waliti kuningaks. Kõik tegiwad, mis mängukuningas käskis. Üksi ühe Meda ülema poeg, kes ka mängimas oli, ei kuulnud sõna ja sai selle eest lüüa. Poiss aga kaebas isale, isa kuningalle ja Kyrus kutsuti kohtu ette. Ehk küll alles 10 aastane, oli ta ometi nii agar kostmas, et süüst lahti jäi. Aga näust tundis teda kuningas ära, Harpagus kutsuti aru andma, asi tuli wälja. Astyages warjas oma wiha, rääkis
- ↑ Kyrus on seesama, kelle nimi piiblis Kores on; Persia keeli oli ta nimi Khurush.
