§ 121. Poolakad.
Poolakad.1. Kõigist Slaawi suguharudest iseäranis rääkida ei sünni mitte, sest et nad aga möödaminevalt üleüldisesse ajaloosse puutunud, kus neid omal kohal isegi nimetatakse: siin tuleb aga kahest Slaawi rahwast, Poolakatest ja Wenelastest, kes kõige tähtsamad, laiemalt kõnelda. Esimene neist, Poola rahwas, elas 5. aastasaja lõpust Oderi ja Dnjepri jõe wahel, iga sugukond oma wanema all, kunni 9. aastasajal Piast: 840.Piast würstiks waliti, miska Poola riik.Poola riik alustatud oli.
2. Piasti järeltulijad walitsesiwad kaua aega. Nende seast pidi Mieczislaw I.: 966.Mietschislaw I. keisri Otto I. ülemat walitsust wasta wõtma, mis Saksa kuningaid edespidigi Poolakailt maksu nõudma ajas; see wasta sai ta oma maale ning rahwalle jäädawalt tähtsaks, et ta ennast Rooma katoliku usku ristida laskis ja elawalt sedasama oma alamatele soowis. Tema poeg Boleslaw I.: 992—1026.Boleslaw I. Wahwa tegi ennast Saksa walitsuse alt wabaks, kaswatas riiki oma wõitude läbi, nii et ta Lääne merest Donau jõeni ulatas, ning kinnitas teda sõjawäe parandamise ning kirikute asutamise läbi; eneselle laskis ta kuningakrooni pähä panna. Tema järeltulijate ajal oli maa küll enamiste Saksa walitsusest waba, aga sisemised segadused kui ka talurahwa ränk orjus ei lasknud riiki hästi edeneda. Ometi seisis maa kunni Wladislaw I.: † 1102.Wladislawi I. surmani ühe mehe käe all, mis poolest hiljemini lugu teiseks läks (§ 143).
§ 122. Wene riigi asutus.
Wenelased.1. Slaawi sugu Wenelased elasiwad praegusel Wene maal, kus nende elukohad keskaja esimesel poolel Ilmeni ja Peipsi järwelt Dnjepri ning Dnjestri jõeni ulatasiwad. Rahwas langes mitmesse suguharusse, kes wabalt, igaüks oma wanema all, elasiwad ning endid jahist ja kalapüügist, karjakaswatamisest ning põlluharimisest toitsiwad. Nad armastasiwad oma isamaad, ehk ta küll oma kliima ja looduse poolest kaunis kare oli, pidasiwad wabadust kalliks, oliwad sõjas wahwad, rahus ning ümberkäimises lahked. Nende usk oli, nagu teistelgi Slaawlastel, looduse-auustamine.
Wene riigi asutus: 862.2. Rahupäiwi Wene suguharud ei tunnud: kui nad ise ühtteist ei surunud, tungisiwad wälised waenlased pääle. Nii tuliwad Normanlased (§ 117), keda siin Waräglasteks hüüti, 9. aastasaja keskel, wõitsiwad Ilmeni järwe ümberkaudsed Slaawlased ära ning paniwad neile maksu pääle. Pärast küll aeti surujad niinema, aga sisemised tülid tegiwad maa ometi nii nõdraks, et lootust ep olnud edespidigi wäliseid pääletungijaid tagasi tõrjuda. Selle kahju parandamiseks wõtsiwad Nowgorodlaste nõuu.Nowgorodi Slaawlased ning mõned teised suguwõsad nõuuks, eneste üle üht würsti walida, kes maad waenlaste wasta kaitsta suudaks. Aga et omalt maalt tarwilist meest ei leitud, läkitati saadikud Normanlastelt walitsejat nõudma. Ning Russi
