nende elukorda, et neil mitte tarwis ep olnud endid wõimsate orjusesse ära anda. Kõige waba rahwa saadikud aga ilmusiwad Mai-wäljale, kus kogu otsused keisri kätte kinnitada anti. See wasta ep olnud Karlil mitte palju Sõjawägi.seiswat sõjawäge, waid wäike hulgake, mis alati tema ligidal asus, kaswas sõtta minnes seeläbi, et wana Germani wiisi järele iga waba mees, kes sõjariistu kanda suutis, ühes pidi astuma, päälegi kolme kuu pääle moona kaasa wõtma. Seda enam pidas ta hoolt oma Kroonumõisad.kroonumõisade eest, ehitas sinna uusi hooneid ja uusi kirikuid ning nõudis nende walitsejailt wähemast kui asjast aru; pääle selle laskis ta sääl kõige parema wiisi järel põldu harida, soowides, et teised põllupidajad sedasama teeksiwad. Iseäranis toredaste laskis ta Nimwegeni ja Ingelheimi lossid, kus ta ise wahel sekka elamas käis, üles ehitada. Kõige rohkem aga käis tema hool, ehk ta küll ise wast mehe eas kirjutama õppinud, rahwa õpetamise pääle. Koolid.Koolisid asutas ta igale poole: wähemalt iga kloostri, kui mitte iga kiriku, juures pidi kool olema, kus lugemise, kirjutamise ning usu õpetust anti; suuremate koolide tarwis kutsus ta wõerailt mailtki kõige osawamad mehed oma riiki. Ka Kirik.kiriku eest ep olnud tema mure wähem: ta andis usule jumalateenistustest sagedaste osa wõttes auu ning tunnistas usu teenritelle nendega kõneledes oma lugupidamist üles; aga nõudis niisamuti, et usuõpetajad oma elu ning kombete poolest pidiwad laitmata mehed olema, sest keda tema saadikud pahalt teelt leidsiwad ning kaebust tõeks tunnistada wõisiwad, sellel ep olnud keisrilt armu loota. Iseäranis auustas Karl oma ümber kogutud Õpetatud mehed.õpetatud mehi, kelle seast Inglane Alkuin kui keisri ustawam sõber ning teaduse ja kiriku asjus tähtjam nõuuandja, niisamuti Franklased, Einhard kui salakirjutaja ning wäi Angilbert kui nõuuandja riigiasjus, kõige tähtsamad oliwad.
Keisri Karli wiimsed elupäewad.6. Koduses elus oli Karl nii hästi toidu kui riiete poolest lihtkorraline. Seda enam auu ning toredust näitas ta riigikogul, suuril pühil ning wõeraste saadikute wastawõtmisel. Ja wõeraid ilmus tema ette kõigilt maadelt: Bagdadi linnastki tuliwad khalifi Harun al Raschidi saadikud (§ 102, 1) aruldaste kingitustega Aacheni linna, kus keiser kõige sagedamalt wiibis. Awalikkudest tallitustest waba aega tarwitas keiser teadustega tutwustamiseks ehk terwise kosutamiseks; wiimseks luges ta iseäranis küttimist, kus ta hääl meelel karudega ja metssõnnidega wõitles. Oligi tema terwis kaua tugew, kunni kurbus poegade surma üle, kellest ta enesewäärilisi mehi oli lootnud,
