kauemini oma käe all hoida: wäge oli kodumaal tarwis ning wiimsed legionid kutsuti tagasi. Kuid waewalt oliwad nemad ära, kui põhja poolt Kaledonia (nüüdse Shoti) maalt harimata Pikti ja Skoti suguharud riisudes ja põletades Britlaste pääle tungisiwad. Need ei suutnud ise mitte wasta panna, sest et neil Rooma walitsuse ajal sõjaga mingi tegemist ep olnud, waid läkitasiwad saadikud Balti mere edelarannas elawa Angli ja Saksi rahwa juure, kes neile mereriisumisest kui südid ning wahwad mehed tutwad oliwad, ja palusiwad neid endille appi.
Angelsaksid.2. Kaks omalt maalt ära aetud herzogit, Hengist ja Horsa, kuulsiwad seda palwet hääl meelel. Nad kutsusiwad nii palju Angellasi, Saksilasi ning Jütlasi oma teenistusse kui suutsiwad, ning sõudsiwad kolme pika laewaga Themse jõe suhu. Sääl puhkasiwad nad pisut saarikul, kunni teisi järele tuli ning Britlased oma mehi kogusiwad. Siis läksiwad üheskoos Pikti ja Skoti riisujate wasta ning ajasiwad nad sinna, kust tulnud, tagasi. Aga nüüd ep olnud abitoojail himu omale maale tagasi pöörda, waid nõudsiwad, ‚sest et nemad ju selle maa isandad olewat‘, enestelle maad ja sõnakuulmist; ning kui seda ei lubatud, wõtsiwad wägisi.
Angelsaksi kuningriigid: 449.3. Lühikese wõitlemise järele asutas Hengist lõuna poole Themse jõesuud esimese Angelsaksi kuningriigi +449, kellele Kent nimeks pandi. Säält sõditi edasi ning eideldi Britlastega elu ja surma pääle. Terwelt 130 aastat wältas wõitlemine, kunni 7 kuningriiki asutatud, wõit täieste Angelsaksilaste käes, Britlased ja nendega ühes Rooma haridus ning ristiusk maalt wälja aetud oliwad[1]. Tükk aega walitses pagana-usk ja kaasa toodud toorus uutes riikides, kunni üks Munk Augustinus: 600.munk Augustinus Kenti riigis ristiusku kuulutama ning teiste abil laiemalle lautama hakkas. Üksikud riigid aga ühendas juba ristiusu ajal kuningas Egbert: 827.Egbert üheks riigiks ning nimetas teda uue nimega Angelland; sest on praegune nimi Inglis maa saanud.
§ 96. Franki rahwas: Klodwig.
Franki rahwas.1. Kõigi Germani suguharude seast, kes Rooma riigi osasid kätte saiwad, oli Franki rahwas kõige perekam, ühtlasi kõige wägewam ja sellepärast tema asutatud riik kõige kindlam omas olemises. Ennemuiste oliwad nad Rheini jõe alumises jooksukonnas elanud, pärast ennast ka Põhja-Gallia maa üle laiali lautanud. Rahwas ise oli loomu poolest tugew ja ta sõjariistad, wiskodad ning sõjanuiad, täitsiwad täieste julguse ning kawaluse käsud ära. Kuid walitsuse poolest ep olnud ühendust, sest iga suurema sugukonna üle walitses oma würst, kes isekeskes tihti tülitsesiwad, mispärast Franki rahwast wanaste palju ei kuuldud.
- ↑ Järele jäänud Britlased põgenesiwad muist Walesi mägede pääle, kug nende järeltulijad praegu elawad, muist rändasiwad Gallia maale ning jäiwad sääl Armorika poolsaare pääle elama, mis nüüd nende järele uue nime Bretagne (l. Bretánj) sai; üks osa jäi maale tagasi ning sulas ärawõitjate sekka ära.
