Jah, õpetatud Roomlasi auustas ta wäga ning andis neile kõige tähtsamad ammetid kätte. Nii oli tema pääminister Kassiodorus Roomlane.
Theodorichi kuulus nimi.4. Terwe maa hakkas Theodorichi targa walitsuse all õitsema. Aga ka eemalle paistis tema nime auu. Ehk ta küll mitte asjata mõeka ei tarwitanud, siiski ulatas tema riik Donau jõest Wahe mereni ning Gallia idasõrwast Ungria maani. Aga tema sõna mõjus kaugemalle. Germani sugu kuningatele, kes temaga abielu sidemete läbi enamiste sugulased, awaldas ta suusõnaga ehk kirjateel oma nõuu, kiitust ning laitust ‚otsegu isa oma poegille‘. Jah, „igalt maalt“, nagu üks selleaegne kirjanik ütleb, „tuliwad saadikud temale auu pakkuma ja tema sõbrust otsima ning tõiwad talle kingitusi kaasa“. Nii ilmusiwad ka ühe Aesti saadikud.„Aesti rahwa“ saadikud, nagu Kassiodorus kirjutab, Theodorichi ette ja wiisiwad talle „merewaiku“ kingituseks, ‚mis nende maal mere wahutawad wood kaldalle hoowawat‘; kuningas wõttis saadikud lahkeste wasta ning läkitas nad kingituste ja hääde soowimiste saadetusel omale maale tagasi.
Theodorichi wana iga.5. Niisugune õnnelik aeg ei kestnud aga mitte Theodorichi surmani; sest wanas eas jäi kuningas kahtlaseks oma tegemistes, usaldamatuks oma olemises ning saatis mitugi meest ilma süüta surma. Iseäranis oli ta kare katoliku kiriku ning tema preestrite wasta. Tema umbusaldus kaswas, kui Roomas Juuta, Konstantinopolis Ariuse usulisi taga kiusama hakati. Sellel ajal juhtus, et ühe senatori pääle kaebati, et ta Greeka keisriga salakirju wahetada. Kaebatawa eest kostis minister, õpetatud Roomlane Boethius.Boethius: seda pidas Theodorich ära-andmiseks ning laskis ministri ülekuulamata, kahe waletunnistaja sõna pääle, ära hukata. Sedasama wiisi heitis Boethiuse äi Symmachus.Symmachus hinge, ‚sest et ta oma wäi haual silmawet walas‘. Aga sest saadik oli Theodorichi rahu kadunud: ööd kui päewa kõikusiwad werised kujud tema silma ees ning ähwardasiwad talle lõpmata hukatust. Ta elas weel ühe aasta ja Theodorichi †: 526.suri, oma tütart, kellele riigi jättis, manitsedes, ‚iialgi ülekohut teha, waid alati õigust taga nõuda‘. See sündis +526. Kui wiimsed teud maha arwame, siis kandis Theodorich Suure nime õigusega.
Ida-Gothi riik.6. Pärast Theodorichi surma walitses tema tütar Amalasuntha, esmalt oma poja asemel, pärast ühtlasi ühe Gothlasega, kellega ta abielusse oli heitnud. See aga tahtis üksi walitseda ning surmas oma abikaasa weewannis ära. Seda tasuti talle mõegaga ning tõsteti Vitiges auujärjele. Tema sattus Greeka wangi, sest et säälne keiser (§ 99, 3) Italia maad eneselle püüdis. Siis waliti wahwa Totilas kuningaks, kes kõik kadunud linnad tagasi wõitis, kunni ta lahingis oma elu kautas.
