nuhtlus pandud: mida suurem süü, seda rohkem makseti. Kus selge tunnistus puudus, wannutati süüdlane ära; iseäranis raskete süüde juures anti süüdlased „Jumala otsuse“ ehk Ordal.ordali alla. Kolme wiisi enamiste otsiti ordalil otsust. Kaebaja ja kaebataw pidiwad elu ja surma pääle wastastikku wõitlema: kes langes, oli süüdlane. Ehk kaebataw pidi tule- wõi wee-proowist läbi käima. Ta pidi palja jalaga kuuma saha pääl kõndima ehk tulist rauda paljas käes kandma wõi keewast weest käega kiwikese wälja tooma: jäi ta terweks, ilma suure hädata, siis arwati, et Jumal teda õigeks mõistnud.
II. Järk: Germani sugu surujad.
§ 91. Germanlane ja tema olu.
Germanlane.1. Germani sugu oli suur laialine rahwas, kes juba wanaste, nii pikalt kui historia sõnum ulatab, mitmesse suguharusse langes. Wirk ja wäsimata waimu poolest, oli Germanlane loomult kõrk, aga kuulus oma ustawuse läbi; keha poolest oli ta tugew, sinised läikiwad silmad, punakad juuksed, ja ta hääl, iseäranis lahingis, käis luust ning lihast läbi. Kange oli ta külma ning palawat kannatamas, sest lapsest saadik harjutati teda seks, kus poolhalasti weest ja lumest pidi läbi minema: ega olnud täisealiseltki tal paremat kehakatet kui parkimata nahk; üksi toredamatel oli willaseid ning linaseid mõnda wiisi kirjuks tehtud riideid.
Elukord.2. Kooselamist Germanlane ei sallinud: linna ega küla nemad ei tunnud, waid üksikutes palkidest üles lautud urtsikutes elasiwad nad nii kaua, kui põletatud põld wilja kandis; siis jäeti see koht maha ning mindi teise. Hulk säherdusi üksikuid urtsikuid loeti wallaks. Töö.Põllutööd mehed ei teinud: selle jätsiwad naeste laste hooleks. See wasta käisiwad nad enamiste sõjas ja jahil, sest „häbi olla higi läbi seda kätte saada, mis were läbi wõimalik olewat“. Naesterahwast auustati enam kui Roomlaste juures; kaasawara ei toonud mitte naesed meestele, waid mehed naestele. Wõeraste wasta oldi lahke, kui külaliseks käisiwad, ning wahetati sõbruse täheks kingitusi. Rahu ajal, mida harwa juhtus, lamasiwad mehed kodus „karunaha pääl“, jõiwad mõdu ja Mänguhimu.mängisiwad täringit, kus mõnikord kõik oma wara, naesed, lapsed, wiimaks iseenesegi pärisorjaks ära mängisiwad. Säälsamas mõukarikate ääres peeti aru ning wõeti nõuuks, mis terwesse wallasse ehk koguni terwesse rahwasse puutus. Seisused.Rahwas ise langes kahte jakku, mis arwu järele mitte ühewäärilised ep olnud: allodi omanikud üksi lugesiwad endid wabaks, õigusosaliseks rahwaks, kõik teised kandsiwad „kuulja“ nime (cf. 47, 2), kellel hääleõigust ep olnud, ehk oliwad sündimise, sõjawangistuse ning mängimise läbi ikke alla langenud pärisorjad. Walitsus.Wabade keskelt waliti iga walla üle wanem, keda rahupäiwil grahwiks, sõja ajal herzogiks kutsuti. Iseäranis suuril sõdadel nimetati kõige wahwam ning osawam herzog kuningaks. Tema sõna pidi terwe rahwas kuulma: iga waba mees pidi sõtta tulema ega tohtinud, kui mitte arguse eest surma ei tahtnud langeda, iial taganeda ega ennast wangi anda. Lahingisse mindi suure sõjakisa ning lauluga.
Usk.3. Usu poolest oliwad wanad Germanlased looduse-auustajad. Ülemaks jumalaks loeti Wodan ehk Odin, taewa ning maa kuningas, riigi ja sõja korraspidaja. Teiste taewaliste seast peeti piksejumal +Thor
